Moebiuse sündroom, haruldane seisund, mis võib põhjustada näo kõrvalekaldeid

Kaua aega tagasi, Moebiuse sündroom sotsiaalmeedias laialdaselt arutatud. See sündroom on üldiselt haruldane ja seda iseloomustab imiku võimetus näidata näoilmeid. Tegelikult, mis on Moebiuse sündroom?

Moebiuse sündroom ehk Moebiuse sündroom on haruldane neuroloogiline häire, mis mõjutab mitut ajuosa, eriti seda ajuosa, mis kontrollib näo, lõualuu, suu, keele ja silmalaugude lihaseid.

Selle seisundi tõttu on patsientidel raske näidata näoilmeid ja nad ei suuda isegi naeratada, kulme kergitada või kulmu kortsuda. Moebiuse sündroom võib tekkida imikutel alates sünnist ja raskendab sageli imikutel söömist, joomist ja rääkimist.

Võimalik põhjus Moebiuse sündroom

Moebiuse sündroomi peamine põhjus pole siiani kindlalt teada. Siiski on mitmed uuringud leidnud, et on mitmeid tegureid, mis võivad suurendada selle haigusseisundiga loote sündimise riski, nimelt geneetilised häired, kokkupuude saaste ja toksiliste ainetega ning teatud ravimite kõrvaltoimed raseduse ajal.

Lisaks on olemas ka teooria, mis viitab sellele, et Moebiuse sündroom tekib emalt lootele verevoolu katkemise tõttu, mistõttu lootel puuduvad kasvuks ja arenguks vajalikud toitained ja hapnik.

See muudab verepuuduse all kannataval lootel suurema riski aju närvisüsteemi arengu häirete tekkeks, kannatades seega Moebiuse sündroomi all.

Erinevad sümptomid Moebiuse sündroom

Moebiuse sündroomiga inimestel esinevad nähud ja sümptomid sõltuvad mõjutatud närvidest ja ajuosadest.

Nagu eelnevalt selgitatud, esinevad Moebiuse sündroomi sümptomid ja nähud enamasti näopiirkonnas. Kuid lisaks näohäiretele võivad selle sündroomi all kannatajad kogeda kõrvalekaldeid ka teistes kehaosades.

Järgmised on mõned märgid ja sümptomid, mida Moebiuse sündroomiga inimesed võivad kogeda:

  • Näolihaste nõrkus või täielik halvatus
  • Raskused neelamisel, rinnaga toitmisel ja rääkimisel
  • Nurjub palju
  • Raskused näoilmete näitamisel
  • Väikese lõualuu ja lõua kuju ja suurus (mikrognatia)
  • Väike suu suurus (mikrostoomia)
  • Harelip
  • Keele ja hammaste häired
  • Cockeye
  • Põimitud sõrmed või sündaktiilia
  • Nägemis- ja kuulmiskahjustus
  • Arenguhäired
  • Nõrgad kehalihased
  • Jalgade ja käte deformatsioonid, näiteks jalgade sissepoole painutamine (lampjalgsus)

Käitlemine Moebiuse sündroom

Kuna see võib põhjustada häireid ja kõrvalekaldeid erinevates kehaosades, peavad Moebiuse sündroomiga sündinud imikuid tavaliselt ravima erinevad eriarstid, nagu lastearstid, neurokirurgid, plastikakirurgid, kõrva-nina-kurguarstid, lastehambaarstid, silmaarstid ja eriarstid. muu .

Moebiuse sündroomi raviks võivad arstid teha järgmisi ravimeetodeid:

Operatsioon

Kirurgia eesmärk on parandada näolihaste, silmade või muude kehaosade kahjustusi, mis on Moebiuse sündroomi tõttu puudega.

Võimalikud kirurgilised toimingud hõlmavad huulelõhe operatsiooni, silmaoperatsiooni ristatud silmade korrigeerimiseks, jalgade parandamise operatsiooni ja plastilist kirurgiat, et parandada kõrvalekalletega patsientide näo ja keha kuju.

Üks kirurgilisi tehnikaid, mida nüüd laialdaselt kasutatakse ka Moebiuse sündroomiga patsientidel, on naeratus või kirurgia tehnika naeratuse protseduur. Seda kirurgilist tehnikat tehakse näolihaste parandamiseks, et haiged saaksid paremini naeratada, rääkida ning süüa ja juua.

Nasogastraalsondi (NGT) sisestamine

Moebiuse sündroomiga inimestel on sageli raskusi söömise ja joomisega, kuna nad ei suuda neelata ega liigutada lõualuu, näo, keele ja suu lihaseid.

Seetõttu võib arst asetada toitmis- ja joogisondi läbi nina makku toidu ja joogi kohaletoimetamiseks. See toru sisestatakse tavaliselt nii, et patsient saaks hästi neelata.

Füsioteraapia

Füsioteraapia ehk füüsilise taastusravi eesmärk on parandada ja tugevdada nõrkust põdevate Moebiuse sündroomiga patsientide kerelihaseid. Füsioteraapiaga saab Moebiuse sündroomiga inimesi treenida paremini kõndima ja käsi liigutama.

Lisaks soovitab arst kõne parandamiseks patsiendil läbida kõneteraapia.kõneteraapia). Seda teraapiat saab teha ka selleks, et parandada näolihaseid ja aidata haigetel paremini süüa ja juua või neelata.

Suurema arenguhäirete tekkeriski tõttu peavad ka Moebiuse sündroomiga sündinud beebid või lapsed saama lastearstilt kasvujälgimist ja turgutust.

Põhimõtteliselt Moebiuse sündroom ei saa ravida. Kuid ülaltoodud erinevate ravietappidega saavad arstid aidata Moebiuse sündroomiga patsientidel paremini kasvada ja areneda ning olla elus iseseisvamad.

Kui teie lapsel on sümptomid, mis viitavad Moebiuse sündroomile, viige ta arsti juurde, et ta saaks läbi vaadata ja määrata õige ravi.