Apraksia on neuroloogiline häire, mis ründab motoorset süsteemi. Selle seisundi tõttu ei suuda lihased ajukäske korralikult vastu võtta, mistõttu kannataja ei suuda teatud liigutusi sooritada, kuigi ta seda soovib.
Apraksia võib esineda erinevates kehaosades, kuigi üldiselt mõjutab see suupiirkonna lihaseid. Sellisel juhul on patsiendil raske teha liigutusi, nagu vilistamine, huulte lakkumine, keele välja torkamine või isegi rääkimine.
Apraksia erinevad põhjused
Apraksia võib tekkida ajuhäirete tõttu, eriti selles osas, mis kontrollib ja mäletab liikumist. Häire võib olla põhjustatud paljudest asjadest, näiteks:
- Neurodegeneratiivsed haigused, mis põhjustavad närvifunktsiooni langust, nagu Alzheimeri tõbi, dementsus ja Parkinsoni tõbi.
- Ajukasvaja.
- lööki.
- Aju vigastus.
Lisaks erinevatele ülaltoodud seisunditele on apraksiaga seotud ka kaasasündinud kõrvalekalded ja geneetilised häired. Seetõttu võib apraksia tekkida väga noores eas, nimelt lapsepõlves.
Apraxia sümptomid
Apraksia sümptomid võivad olla erinevad ja ei pruugi olla kõigil haigetel ühesugused. Kuid üldiselt kurdavad haiged suutmatust sooritada tegevusi ja liigutusi, millega nad varem olid harjunud. Näide:
- Oskus maalida ja joonistada, kuigi varem oli ta isegi maalijana vilunud.
- Võimetus köhida, närida, neelata, köhida, vilistada ja silmi kissitada.
- Lühikeste või pikkade lausete hääldamise ja sõnajärjekorra seadmise raskused isegi siis, kui neile antakse juhiseid ja juhiseid.
Kui lastel esineb apraksia, võivad ilmneda järgmised sümptomid:
- Räägib liiga hilja.
- Raskused sõnade nöörimisel.
- Raskused pikkade lausete hääldamisel.
- Raskused jäljendada seda, mida teised inimesed ütlevad.
- Enne rääkimist liigutage mitu korda huuli, lõualuu või keelt.
Kuidas ravida apraxiat
Neuroloog peaks kontrollima sümptomeid, mis viitavad apraksiale. Selle haiguse diagnoosimiseks teeb arst põhjuse väljaselgitamiseks mitmeid katseid, alates MRI-st kuni tserebrospinaalvedeliku uuringuni.
Kui apraksia põhjus on teada, kohandatakse ravi vastavalt. Näiteks kui apraksia on haiguse sümptom, hakatakse haigust kõigepealt ravima. Apraksia võib tekkida teiste neuroloogiliste haiguste või häiretega, nagu afaasia.
Apraksiaga tegelemisel nõustavad arstid patsientidel ka tegevusteraapiat. Selle teraapia käigus õpetatakse patsientidele keha- ja näolihaste liigutamist ning erinevaid suhtlustehnikaid, sealhulgas:
- Kordab sõna või fraasi mitu korda.
- Öelge teatud sõnu ja õppige liikuma ühelt sõnalt teisele.
- Õppige tähelepanelikult jälgima, kuidas terapeudi suu sõna või fraasi hääldamisel liigub.
- Harjutage peegli ees rääkimist. Selle eesmärk on aidata patsientidel sõna või fraasi hääldamisel suu liigutusi meeles pidada.
Lisaks saavad haiged õppida ka muid suhtlustehnikaid, näiteks viipekeelt, et hõlbustada teiste inimestega suhtlemist.
Suu või muude kehaosade liikumise üle kontrolli kaotamine mitte ainult ei takista tegevust, vaid võib olla ka vaimne löök apraksiaga inimestele.
Kui lastakse venitada, võib see seisund vähendada enesekindlust ja häirida kannatanu sotsiaalset elu. Seetõttu nõuab see apraksia edukaks raviks psühholoogi abi ja perekonna moraalset tuge.
