Silmaarst, kes on spetsialiseerunud refraktsioonile, on silmaarst, kes on spetsialiseerunud silma refraktsioonihäirete ravile, mis on seisund, kui inimene ei näe objekti selgelt. Sel juhul on refraktsiooni silmaarstil võimalus diagnoosida ja määrata sobiv ravi.
Nägemisprotsess algab siis, kui valguse peegeldumine objektilt jääb silma. Lisaks murravad silma sarvkest ja lääts peegeldunud valguse otse võrkkestasse, nii et objektid on selgelt nähtavad.
Kui objektilt peegeldunud valgus ei ole fokuseeritud silma võrkkestale, muutub vaade vähem selgeks või tundub udune. Seda nimetatakse silma murdumishäireks. Seda silmahaigust saab ravida refraktiivse silmaarst.
Refraktiivsed silmahaigused, mida ravib refraktiivne oftalmoloog
Refraktsioonihäired on üks levinumaid nägemisprobleeme. Järgmised on mõned silma murdumisvead, mida refraktiivne silmaarst saab ravida:
1. Lühinägelikkus
Lühinägelikkus ehk lühinägelikkus on silmade murdumishäire, mis raskendab objektide kaugelt selget nägemist, kuid suudab hästi näha objekte, mis on lähedalt. See silma murdumishäire tekib siis, kui silm ei suuda valgust teravustada otse võrkkestale, vaid võrkkesta esiosale.
2. Hüpermetroopia
Hüperoopia või kaugnägelikkus on lühinägelikkuse vastand. See silma murdumishäire võimaldab patsiendil näha kaugel asuvaid objekte hästi, kuid raskesti nähtavaid objekte, mis on silma lähedal. See murdumisviga ilmneb siis, kui objekti valgus keskendub võrkkesta taha.
3. Astigmatism
Astigmatism ehk silindrikujuline silm on nägemishäire, mis on põhjustatud sarvkesta või silmaläätse kõveruse kõrvalekalletest. See seisund muudab vaate häguseks nii lähedalt kui kaugelt. Astigmatism võib ilmneda samaaegselt lühinägelikkuse või kaugnägelikkusega.
4. Presbüoopia
Presbüoopia ehk vanad silmad on silmade murdumishäire, mis tekib vanuse tõttu. See seisund tekib siis, kui silmaläätse ja silma sarvkesta ümbritsevad lihased jäigastuvad ja kõvenevad, mistõttu ei suuda see silmale jäävat valgust korralikult teravustada.
Presbüoopia tekib järk-järgult ja seda kogevad tavaliselt üle 40-aastased inimesed.
Lisaks refraktsioonihäirete ravile saavad refraktsioonisilmaarstid ravida ka muid silmahaigusi, nagu punased silmad, silmade kuivus, laisksilm, katarakt ja glaukoom.
Refraktiivse silmaarsti toimingud
Refraktiivsed silmaarstid saavad teha teste refraktsioonihäirete või muude silmahaiguste diagnoosimiseks. Uuring võib toimuda silma füüsilise läbivaatuse ja nägemisteravuse testina järgmiste meetoditega:
Snelleni diagramm
See uuring viiakse läbi piltide abil, mis näitavad erineva suurusega tähtede ja numbrite ridu. Arst palub teil kasutada seadet, mida nimetatakse refraktoriks, ja istuda pildist 6 meetri kaugusele.
Järgmisena annab arst teile juhised tähtede ja numbrite nimetamiseks, alates suurimast kuni väikseimani. Teie antud vastused on arstile juhendiks õige läätse vahetamiseks ja määramiseks, et saaksite tähti ja numbreid selgemini näha.
Nendest läätsedest saab hiljem kasutatavate prillide või kontaktläätsede valmistamisel etalon.
Autorefraktsioon
Murdumisvigu saab kontrollida ka masina või seadmega, mida nimetatakse autorefraktoriks. Selle läbivaatuse käigus palutakse teil istuda masina ette ja vaadata monitori ekraanil fookuspunkti.
See meetod kasutab valguskiirt ja arvutit, et mõõta, kuidas valgus läbi silma murdub. Enamik silmaarste kasutab esmase läbivaatusena autorefraktoreid, et seejärel võrrelda uuringu tulemusi Snelleni diagramm või retinoskoopia.
Retinoskoopia
Retinoskoopia on peamine meetod, mida silmaarstid kasutavad kõrvalekallete kontrollimiseks ja kasutatavate prillide läätsede kindlaksmääramiseks. Retinoskoopia abil saab silmaarst diagnoosida silma refraktsioonihäireid, nagu kaug- ja kaugnägelikkus, ning määrata nende raskusastet.
Pärast seda, kui on teada, millist tüüpi silma murdumishäire on teada, ravib refraktiivne silmaarst haigusseisundit mitmel viisil, nimelt:
- Prillide või kontaktläätsede määramine kaug- või kaugnägelikkusega inimeste nägemise kvaliteedi parandamiseks
- LASIK-operatsiooni tegemine silma sarvkesta kuju parandamiseks, et patsiendi silm saaks valguse võrkkestale õigesti fokuseerida
Õige aeg pöörduda refraktiivse silmaarsti poole
Järgmiste sümptomite ilmnemisel on soovitatav pöörduda refraktsiooni silmaarsti poole:
- Hägune või kahekordne nägemine
- Silmad on sageli väsinud või valutavad
- Raskused keskenduda lugemisel või arvutisse vaadates
- Sageli tunneb pearinglust
- Prillid ei tundu enam mugav kasutada
- Murdumishäirete perekonna ajalugu
- 40 aastat või vanemad
Lisaks soovitatakse teil pöörduda refraktsioonile spetsialiseerunud silmaarsti poole, kui plaanite teha LASIK-i, et oma nägemist püsivalt parandada.
Ettevalmistus enne arstiga kohtumistMurduvad silmad
Enne refraktiivse silmaarstiga kohtumist peaksite ette valmistama mitmeid asju, mis hõlbustavad arstil õige diagnoosi ja ravi määramist, näiteks:
- Üksikasjalik kaebuste ja sümptomite ajalugu, näiteks, mis ajast te kaebust tundsite ja kas see aja jooksul süvenes?
- Kasutatavad abivahendid, näiteks prillid või kontaktläätsed, kui need on saadaval
- Varasema silmahaiguse ajalugu koos tehtud raviga
- Perearsti või silmaarsti saatekiri, kui see on olemas
- Teie ravikindlustuse teave
Silma murdumisviga ei saa täielikult ravida. Kui aga kasutatakse LASIK-i operatsioonis abivahendeid, nagu prillid või kontaktläätsed, võib refraktsiooni silmaarst teha jõupingutusi, et hoida teie nägemiskvaliteeti hea ja vältida selle halvenemist.
Kui teil tekivad refraktsioonihäirete sümptomid, nagu lühinägelikkus, kaugnägelikkus või silindrilised silmad, peaksite konsulteerima refraktsioonile spetsialiseerunud silmaarstiga. Kui kahtlete endiselt, võite küsida nõu ja soovitusi silmaarstilt, et leida teie seisundile sobiv refraktsioonisilmaarst.
