Enurees on meditsiiniline termin voodimärgamise harjumuse kohta, mis on seisund, kui inimene ei suuda uriini tagasi hoida. See seisund võib tekkida siis, kui inimene magab või on ärkvel.Enurees võib esineda mitte ainult lastel, vaid ka täiskasvanutel.
Alla 5-aastastel lastel on voodimärgamise harjumus normaalne. Põhjus on selles, et selles vanuses lapsi ei ole harjutatud pissi hoidma, mistõttu nad kipuvad voodit kergesti märjaks tegema või kogevad enureesi.
Kui voodi niisutamise harjumus püsib kuni lapse üle 5-aastaseks saamiseni, nimetatakse seda seisundit esmaseks enureesiks.
Teatud juhtudel võib enurees tekkida ka lastel ja täiskasvanutel, kes varem suutsid urineerimist hästi hoida ja kontrollida. Seda enureesi seisundit nimetatakse sekundaarseks enureesiks.
Voodimärgamise või enureesi harjumus võib tekkida mitte ainult öösel, kui inimene magab, vaid ka siis, kui inimene on pärastlõunal, hommikul või õhtul ärkvel.
Enureesi tüübid ja põhjused
Järgmised on mõned laste ja täiskasvanute enureesi tüübid ja põhjused:
Enurees lastel
Laste enureesi põhjus ei ole kindlalt teada. Lapsed kipuvad aga kogema enureesi, kui nende põis on magamise ajal täis või kui nad toodavad tavapärasest rohkem uriini.
Lisaks on mitmed tegurid või seisundid, mis teadaolevalt suurendavad ka laste enureesi riski, näiteks:
- Liiga hilja, et sellest aru saada tualettruumi koolitus
- Väiksem põie suurus
- Kuseteede infektsioon
- Psühholoogilised häired, nagu stress ja liigne ärevus
- Hormonaalsed häired
Samuti on lastel suurem tõenäosus enureesiks, kui nende vanematel oli lapsepõlves enurees. See näitab, et enureesi seisundit mõjutavad ka geneetilised või pärilikud tegurid.
Enurees täiskasvanutel
Enurees võib esineda mitte ainult lastel, vaid ka täiskasvanutel. See võib juhtuda, kuna esmast enureesi on kogetud lapsepõlvest saadik.
Täiskasvanute enureesi võivad lisaks esmasele enureesile mõnikord põhjustada ka teatud seisundid, näiteks:
- Liigne uriini tootmine
- Uriinipidamatus
- Teatud haigused, nagu kuseteede infektsioonid ja diabeet
- Hormonaalsed häired, nagu diabeet insipidus või antidiureetilise hormooni kõrvalekalded, mis mängib rolli urineerimisprotsessi reguleerimisel
Meditsiinilised seisundid, mis võivad vallandada enureesi
Enureesi, mida kogevad nii lapsed kui ka täiskasvanud, võivad põhjustada ka teatud haigusseisundid, näiteks:
- Põievähk
- Eesnäärmehaigused, nagu eesnäärmevähk või eesnäärme healoomuline suurenemine (BPH)
- Närvi- ja ajuhäired, nt seljaaju vigastus, epilepsia, hulgiskleroosvõi Parkinsoni tõbi
- Pikaajaline kõhukinnisus
- Kuseteede närvi häired või neurogeenne põis
- Uneapnoe
- Vaagnaelundite vähenemine
- Kusepõie lihaste nõrkus
- Blokeering kuseteedes
Lisaks võib enurees tekkida ka teatud ravimite, näiteks diureetikumide, rahustite ja antihistamiinikumide kõrvaltoimete tõttu.
Erinevad viisid enureesi ületamiseks
Enureesi seisundid, mis ei parane või on püsinud lapsepõlvest saati, on seisundid, mida arst peab kontrollima. Pärast seda, kui arst on kindlaks teinud enureesi diagnoosi ja kinnitanud põhjuse, saab arst enureesi seisundit ravida järgmiste sammudega:
1. Ravimite manustamine
Enureesi raviks kasutatavate ravimite kasutamine kohandatakse üldiselt põhjusliku teguriga. Näiteks kui enureesi põhjustab infektsioon, tuleb haigusseisundit ravida antibiootikumidega. Vahepeal, kui enureesi põhjustavad eesnäärme häired, peavad arstid määrama ravimid eesnäärme häirete raviks.
Lisaks võib arst enureesi raviks anda ka selliseid ravimeid nagu desmopressiin ja imipramiin. Siiski ei soovitata neid ravimeid tavaliselt kasutada alla 6-aastastel lastel.
2. Kegeli harjutused
Nõrgenenud põielihaste tõttu tekkivat enureesi saab ravida põielihaste või Kegeli harjutustega. See Kegeli harjutus tugevdab ka vaagnalihaseid, et enureesiga inimesed saaksid oma urineerimisfunktsiooni paremini kontrollida.
3. Elektriravi
Teatud juhtudel võib enureesi ravida ka elektriraviga. Selle teraapia ülesanne on tugevdada põielihaseid ja parandada närvihäireid, mis panevad inimese sageli voodit märjaks.
Seda ravi võib üldiselt teha füsioteraapia osana, et ravida enureesi kaebusi.
4. Operatsioon
Operatsioon tehakse üldjuhul enureesi korral, mis on kestnud pikka aega või ei ole teiste ravimeetoditega paranenud. Enureesi saab teha ka teatud seisundite, näiteks põie vähenemise, eesnäärmevähi või põievähi tõttu tekkinud enureesi raviks.
Et vältida voodi puhastamisega seotud tülikaid iga kord, kui voodi märjaks teete, võivad enureesi põdevad inimesed, nii lapsed kui ka täiskasvanud, kasutada mähkmeid.
Olenemata põhjusest, peaks enureesi seisund, mis ei parane või süveneb, viivitamatult arsti juures kontrollima. Seetõttu, kui teil tekib enureesi, ärge kartke konsulteerida arstiga, et arst saaks teie enureesi uurida ja ravida vastavalt selle põhjusele.
