e. kontrolliendoskoopia on meditsiiniline protseduur mida tehakse elundite nägemiseks teatud, kasutades spetsiaalset seadet, mis sisestatakse kehasse.See protseduur võimaldab arstil tuvastada häired või probleemid kehas,et saaks ravige seda asjakohaselt.
Endoskoopiat tehakse kehas olevate organite, nagu seedetrakt, hingamisteed, kuseteede ja emakas, seisundi jälgimiseks. Endoskoopiat saab teha diagnostilistel eesmärkidel (läbivaatusel) või haiguse raviks.
Miks Endoskoopia Dteha?
Endoskoopilist uuringut saab teha nii patsiendi kogetud kaebuste põhjuse väljaselgitamiseks kui ka organismis esinevate häirete lokaliseerimise tuvastamiseks.
Arstid võivad soovitada endoskoopiat, kui patsiendil on teatud meditsiinilised kaebused või probleemid, näiteks:
- Seedetrakti häired, sealhulgas maohaavandid, neelamisraskused, happe reflukshaigus (GERD), põletikuline soolehaigus, kõhunäärmepõletik, sapikivid, krooniline kõhukinnisus ja seedetrakti verejooks.
- Hingamisteede häired, sealhulgas vere köha, krooniline köha, hingamisteede obstruktsioon, õhupuudus, kopsukasvajad ja võõrkehad hingamisteedes.
- Kuseteede häired, sealhulgas kuseteede või põiekivid, põie kasvajad, verine uriin, kusepidamatus ja kuseteede vigastused või vigastused.
- Reproduktiivorganite häired, sealhulgas tupeverejooks, vaagnapõletik, sagedased raseduse katkemised, viljatus, emaka fibroidid ja tsüstid, emakavähk ja emaka deformatsioonid.
Lisaks läbivaatusele saavad arstid endoskoopiaga teha ka erinevaid toiminguid, nagu biopsia, verejooksu peatamine, kasvaja-, fibroid- või tsüstide kahtlusega tükkide eemaldamine ning steriliseerimine (püsirasestumisvastane vahend). Biopsia tulemusi kirjeldatakse hiljem vähipatoloogia aruandes.
Diagnostilise endoskoopia tüübid
Vaadeldud elundite põhjal on erinevaid endoskoopia tüüpe, nimelt:
- Artroskoopia, et kontrollida kõrvalekaldeid ja liigeseprobleeme, nagu artriit.
- Bronhoskoopia, et jälgida kopsudesse suunduvate hingamisteede seisundit.
- ERCP, et diagnoosida kõhunäärme, sapiteede ja sapipõie häireid.
- Gastroskoopia söögitoru, mao ja kaksteistsõrmiksoole jälgimiseks.
- Kolonoskoopia jämesoole seisundi jälgimiseks. Tavaliselt tehakse käärsoolevähi diagnoosimiseks.
- Kolposkoopia, et jälgida emakakaela või emakakaela seisundit. Üldjuhul võimaliku emakakaela düsplaasia ja emakakaelavähi diagnoosimiseks.
- Laparoskoopia, et jälgida elundite seisundit kõhu- või vaagnaõõnes. Üks neist on tuvastada viljatuse põhjus, kasvajad vaagnaõõnes ja kõhukelmepõletik.
- Larüngoskoopia, et otsida häälepaelte ja kõri häireid, nagu polüübid või kurguvähk.
- Mediastinoskoopia, et jälgida rindkereõõne ja selles olevate elundite seisundit ja sisemust. Seda tüüpi endoskoopiat saab kasutada lümfoomi ja sarkoidoosi, kopsuvähi ja rinnaõõnde levinud lümfisõlmede vähi diagnoosimiseks.
- Proktoskoopia, et jälgida ja hinnata verejooksu pärasooles (soole ots enne pärakut).
- Tsüstoskoopia, kuseteede ja põie seisundi jälgimiseks. Seda tüüpi endoskoopiat kasutatakse võimaliku põievähi diagnoosimiseks.
- Torakoskoopia, et jälgida rindkere seina ja kopsude vahelise õõnsuse seisundit. Tavaliselt kasutatakse kopsu biopsiate jaoks.
Menetlus Täitmine endoskoop
Endoskoopilised protseduurid viiakse läbi seadmega, mida nimetatakse endoskoobiks ja mis sisestatakse otse kehasse. Endoskoop ise on torukujuline instrument või pikk, õhuke ja painduv toru, mille otsas on kaamera ja taskulamp.
See kaamera ja taskulamp on kasulikud keha organite seisundi nägemiseks ning pildid kuvatakse monitoril. Lisaks kaamerale saab endoskoobi otsa varustada ka kirurgilise varustusega, et teostada teatud meditsiinilisi protseduure.
Enne endoskoopiat teostab arst põhjaliku füüsilise läbivaatuse, samuti erinevaid toetavaid analüüse, nagu vereanalüüsid ja röntgenikiirgus. Samuti annab arst selgituse, kuidas protseduur läbi viiakse ja milliseid ettevalmistusi patsient peab tegema, näiteks kas patsient peab enne paastuma või haiglas viibima.
Endoskoopiat saab teha teadvusel olevale patsiendile, kuid mõned endoskoobid nõuavad tuimestust, kas kohalikku või üldnarkoosi.
Endoskoopilise protseduuri kestus on vaid umbes 15-60 minutit. Arst sisestab endoskoobi kehasse suu, nina, päraku, kuseteede, tupe või väikeste sisselõigete kaudu nahas.
Taastumine pärast endoskoopilist läbivaatust
Pärast protseduuri sulgeb arst sisselõike õmbluste ja sidemega, kui endoskoop tehakse sisselõike kaudu. Seejärel jälgib arst patsiendi seisundit mitu tundi, oodates, kuni anesteetikumi toime kaob. Üldiselt ei vaja patsiendid haiglaravi ja võivad pärast endoskoopiat kohe koju minna.
Anesteesiast või kasutatavatest ravimitest tingitud endoskoopiajärgse väsimuse ja ebamugavustunde ennetamiseks soovitatakse patsientidel võtta puhkus või töölt lahkuda ning olla protseduuri ajal lähedaste või pereliikmetega. Samuti ei tohiks patsiendid pärast endoskoopilist protseduuri juhtida autot ega tegeleda raskete tegevustega.
Arvestades riski
Kuigi endoskoopia on haruldane, on see siiski meditsiiniline protseduur, millel on riske. Mõned riskid, mis võivad tekkida pärast endoskoopiat, on valu, infektsioon, verejooks, elundikahjustused ning turse ja punetus sisselõike kohas.
Endoskoopiat tehakse üldjuhul haiglas ja seda teeb gastroenteroloog või seedekirurg. Kui arst soovitab endoskoopiat, siis ärge kartke küsida põhjuseid, eesmärke ja riske ning ka seda, milliseid asju peate ette valmistama.
