Sapiteede atresia on seisund, kui vastsündinutel sulguvad sapiteed, mis põhjustab sapi kogunemist maksas. See seisund võib ilmneda, kuna laps on emakas. Sümptomid ilmnevad aga sagedamini 2-4 nädalat pärast sündi.
Sapijuha on kanal, mis viib sapi maksarakkudest kaksteistsõrmiksoole. Sapp mängib rolli rasvade ja rasvlahustuvate vitamiinide (nt A-, D-, E- ja K-vitamiinide) seedimisel. Sapp aitab ka eemaldada kehast toksiine ja muid jääkaineid.
Sapiteede atreesiaga väikelastel ei saa sapp soolde voolata, kuna kanalid on ummistunud. See seisund võib kahjustada maksakudet ja vallandada armkoe moodustumise, mis võib aja jooksul areneda tsirroosiks.
Sapiteede atresia ei ole vanematelt edasi antud haigus ja see on haruldane. Sellegipoolest on see seisund tõsine ja ohtlik, kui seda kiiresti ei leita ega ravita.
Sapiteede atresia põhjused
Ei ole teada, mis põhjustab sapiteede atreesiat. Siiski kahtlustatakse, et see seisund on seotud mitme teguriga, sealhulgas:
- Viiruslik või bakteriaalne infektsioon
- Kokkupuude kahjulike kemikaalidega
- Immuunsüsteemi häired
- Mutatsioonid või muutused teatud geenides
- Maksa ja sapiteede areng emakas
- Teatud ravimite, näiteks karbamasepiini kasutamine raseduse ajal
Sapiteede atresia sümptomid
Sapiteede atresiaga imikutel ilmnevad kollatõve tunnused. See seisund on vastsündinutel normaalne ja möödub 2-3 nädalaga. Kuid sapiteede atreesiaga imikutel võib kollatõbi kesta kauem kui 3 nädalat.
Beebi kaal on üldiselt normaalne ja tõuseb 1 kuu jooksul pärast sündi. Pärast seda aga kaal langeb ja seda on raske juurde võtta. Ka tema kollatõbi süveneb aja jooksul.
Teised sapiteede atresia sümptomid on:
- Tume uriin
- Väljaheide on kahvatu (hallvalge) ja terava lõhnaga
- Kõht paisub maksa ja põrna suurenemise tõttu
- Ninaverejooks
- Sügelev lööve
Millal arsti juurde minna
Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui teie laps näeb kollane välja, eriti kui esineb muid sümptomeid, mis viitavad ülalkirjeldatud sapiteede atreesiale.
Kui neid kohe ei ravita, tekib sapiteede atreesiaga imikutel 6 kuu jooksul tsirroos ja 1 aasta jooksul maksapuudulikkus. Ravimata jätmise korral vajab laps 2-aastaselt maksasiirdamist.
Sapiteede atresia diagnoos
Sapiteede atreesia diagnoosimiseks küsib arst lapsel esinevate sümptomite kohta. Pärast seda kontrollib arst kollatõve tunnuseid ning lapse uriini ja väljaheidete värvi, kui neid on. Arst katsub ka lapse kõhtu, et tuvastada maksa suurenemist (hepatomegaalia) või põrna suurenemist (splenomegaalia).
Sapiteede atreesial on maksahaigusega sarnased sümptomid. Diagnoosi kinnitamiseks viib arst läbi täiendavad uuringud, näiteks:
- Vereanalüüsid bilirubiini taseme mõõtmiseks
- Kõhuõõne ultraheli, et näha üksikasjalikumat ülevaadet sapiteede, maksa ja põrna elunditest
- Maksa ja sapiteede iminodiäädikhape (HIDA) skannida, et määrata ummistunud sapijuha asukoht, kas maksas sees või väljaspool
- Maksa biopsia (koeproovide võtmine), et otsida maksakahjustusi ja välistada võimalus, et kollatõbi on põhjustatud mõnest muust seisundist, nagu hepatiit.
- Diagnostiline operatsioon laparoskoopiaga ehk patsiendi tuimestamisel ja väikese sisselõike tegemisel patsiendi kõhtu, et vaadata läbi kaamera maksa ja sapiteede seisundit
Sapiteede atresia ravi
Peamine sapiteede atresia ravimeetod on Kasai operatsioon. See operatsioon tehakse ummistunud sapijuha läbilõikamisel ja asendamisel osaga lapse peensoolest.
Kui seda tehakse enne lapse 3-kuuseks saamist, on selle operatsiooni edukus 80%. Siiski tuleb märkida, et Kasai operatsioon ei ravi sapiteede atreesiat. See operatsioon aeglustab ainult tüsistuste, nagu maksakoe kahjustus, tekkimist.
Sapikanalid asuvad maksa sees ja väljaspool. Maksa sapiteedes tekkivat sapiteede atreesiat ei saa Kasai operatsiooniga ravida. Käsitsemine, mida saab teha, on vitamiinide ja toidulisandite andmine, mis aitavad sapi maksast väljutada.
Kuid need meetmed ei ole tavaliselt piisavad. Arst võib soovitada ka maksa siirdamist, et asendada kahjustatud maks doonorilt saadud terve maksaga.
Ka Kasai operatsiooni läbinud imikud vajavad valdavalt enamikul juhtudel siiski maksasiirdamist, kuid pikemaks ajaks.
Sapiteede atresia tüsistused
Sapiteede atreesia võib põhjustada selle, et laps ei suuda rinnapiimast või piimasegust saadud rasvu seedida. Seda seetõttu, et rasva seedimiseks vajalik sapp ei jõua soolestikku. Lisaks võivad sapiteede atreesiaga imikud kogeda ka A-, D-, E- ja K-vitamiini puudust.
See võib põhjustada lapse kasvu aeglustumist ja mõningaid vitamiinipuudusest tingitud terviseprobleeme, nagu infektsioon, verejooks ja nägemishäired. Kuid seda tüsistust saab hallata, pakkudes toitu ja toidulisandeid, mis suudavad katta imikute rasvade ja vitamiinide tarbimise.
Oluline on meeles pidada, et sapiteede atresia võib põhjustada muid ohtlikumaid tüsistusi, nimelt tsirroosi ja maksapuudulikkust. Seetõttu on sapiteede atresiaga patsientide jaoks väga oluline varajane diagnoosimine ja ravi.
Sapiteede atresia ennetamine
Nagu ülalpool kirjeldatud, ei ole sapiteede atresia põhjus kindlalt teada. Seetõttu pole veel teada, kuidas seda haigust ennetada. Sellegipoolest saavad rasedad naised selle haiguse tekke riski vähendada, tehes järgmist:
- Ennetage nakatumist, järgides kehahügieeni ja vaktsineerides
- Tehke raseduskontroll vastavalt arsti soovitatud ajakavale
- Elada tervislikke eluviise, näiteks mitte suitsetada
- Vältige kokkupuudet kahjulike kemikaalidega
- Piisav toitumisvajadus raseduse ajal toidu ja sünnieelsete vitamiinide regulaarse võtmise kaudu
