Üks võimalus vähi ennetamiseks on palju liikuda. Seda seetõttu, et vähirisk teadaolevalt suureneb, kui keha aktiivselt ei liigutata. Seetõttu Lugege seda artiklit, et teada saada, kuidas aktiivne olles vähki ennetada.
2014. aasta alguses Maailma Tervise Organisatsioon (WHO) väidab, et vähene füüsiline aktiivsus on üks suurimaid surmapõhjuseid maailmas.
Iga päev pikki tunde istumine on suur riskitegur, mis võib muuta inimese vastuvõtlikumaks mitmetele tõsistele haigustele, nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja vähk.
Hinnanguliselt sureb maailmas igal aastal umbes 3,2 miljonit inimest tegevusetusest või füüsilisest koormusest põhjustatud haigustesse.
Füüsilise aktiivsuse puudumine, eriti suurlinnades elavate inimeste puhul, on üldiselt põhjustatud kõrgest õhusaastest, mis on tingitud sõidukite suitsudest, tihedast liiklusest ja jalgsi liikumisvõimaluste puudumisest, nagu kõnniteed või pargid.
Tegelikult on füüsiline aktiivsus või trenn väga oluline tervise ja vormisoleku säilitamiseks ning ohtlike haiguste riski vähendamiseks, sealhulgas vähi ennetamiseks.
Aktiivne olemine ei tähenda alati treenimist. Võid tegeleda ka muude füüsiliste tegevustega, näiteks lastega kodus mängides, rahulikult jalutades või lihtsalt kodu koristada, et keha püsiks aktiivne.
Mõned vähitüübid, mida saab füüsilise tegevusega ära hoida
Lisaks keha tervena hoidmisele võib füüsiline aktiivsus vähendada haigestumisriski. Istuvatel inimestel on teadaolevalt 20–30% suurem risk haigestuda kui aktiivsetel inimestel.
Järgmised on mõned vähitüübid, mida saab ennetada regulaarse füüsilise tegevusega:
1. Rinnavähk
Erinevad uuringud on väitnud, et regulaarne trenn ja füüsiline aktiivsus võivad muuta nii menopausis kui ka endiselt produktiivsetel naistel rinnavähiriski väiksemaks.
Treeningust kasu saamiseks soovitatakse naistel regulaarselt treenida vähemalt 30 minutit iga päev või vähemalt 3 korda nädalas.
2. Käärsoolevähk
Füüsiline aktiivsus ja treening võivad kiirendada ainevahetust, ennetada insuliiniresistentsust ja säilitada stabiilse kehakaalu. Vähe sellest, regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab teadaolevalt ka inimese riski haigestuda käärsoolevähki.
Uuringud näitavad, et inimestel, kes teevad iga päev 30–60 minutit füüsilist tegevust, on väiksem risk haigestuda käärsoolevähki kui inimestel, kes ei liigu.
Uuringust selgus isegi, et regulaarne treenimine võib isegi kuni 30% vähendada inimese riski haigestuda vähki.
3. Emakavähk
Emakavähk on üks ohtlikumaid naiste vähiliike. Seda haigust ohustavad rohkem naised, kellel on hormonaalsed häired, ülekaalulised või rasvunud ning kelle perekonnas on esinenud emaka- või käärsoolevähki.
Naise risk haigestuda emakavähki võib väheneda, kui ta järgib tervislikke eluviise, nimelt treenib regulaarselt, ei suitseta ja hoiab eemale alkohoolsetest jookidest.
Uuringud on ka näidanud, et aktiivsematel naistel on 20–40% väiksem risk haigestuda emakavähki kui naistel, kes liiguvad harva. Seda arvatavasti seetõttu, et regulaarne treenimine on kasulik hormoonide stabiilsuse säilitamisel naise kehas.
4. Kopsuvähk
Aktiivsetel inimestel on tavaliselt umbes 20% väiksem risk haigestuda kopsuvähki. Lisaks aktiivsusele on teie risk haigestuda kopsuvähki väiksem ka siis, kui lõpetate suitsetamise ja hoidute passiivsest suitsetamisest.
5. Eesnäärmevähk
Eesnäärmevähk on vähk, mis tekib meeste eesnäärmes, näärmes, mis toodab spermat. Eesnäärmevähk on tõenäolisem meestel, kellel esineb harva ejakulatsiooni, vanematel meestel või meestel, kelle perekonnas on esinenud eesnäärmevähki.
Mõningaid eesnäärmevähi juhtumeid ei saa ära hoida. Mõned uuringud väidavad aga, et regulaarne füüsiline aktiivsus mängib rolli ka mehe eesnäärmevähi riski vähendamisel.
Kehaline aktiivsus uvähihaigetele
Ravil olevate vähihaigete puhul võib füüsiline tegevus arsti juhendamisel kiirendada paranemisprotsessi. Füüsiline aktiivsus võib vähendada väsimust, suurendada tuju, vähendab depressiooni riski ning on tõhus jõu ja vastupidavuse taastamisel.
Lihtsad tegevused, nagu iga päev 15–30 minutit mööda maja ringi jalutamine, võivad kiirendada organismi ainevahetust ning toita südant ja kopse. Tegelikult võib regulaarne füüsiline aktiivsus vähendada vähktõvesse suremise riski.
Füüsilised tegevused ja spordialad, mis sobivad Ennetada Vähk
Siin on mõned näited harjutustest, mida saate vähi ennetamiseks teha:
- Jalgratas
- Rahulikult jalutamas
- Tants
- Pilates, Zumba, jooga
- Hüppenöör
Lisaks ülaltoodud erinevatele treeningutele saate teha ka igapäevaseid tegevusi, nagu maja pühkimine ja pühkimine ning riiete triikimine, et keha püsiks aktiivne ja väldiks vähki.
Treeningust vähi ennetamiseks kasulikuks saamiseks soovitatakse teil regulaarselt iga päev 30 minutit või vähemalt 3–5 korda nädalas treenida.
Samal ajal piisab ravil olevatele vähihaigetele 10–20 minutilisest liikumisest 3 või 4 korda nädalas või vastavalt arsti ettekirjutusele.
Kui te pole harjunud regulaarselt treenima, alustage aeglaselt ja kohanege oma keha seisundiga. Kui teie keha on treenimisega harjunud, saate treeningu intensiivsust ja kestust suurendada.
Kui teil on küsimusi selle kohta, millised treeningud sobivad vähi ennetamiseks või kui olete saamas vähiravi, võite konsulteerida arstiga, et selgitada välja, millised treeningud teie keha seisundile sobivad.
