Nüüd ei leia wifit mitte ainult kontorites, vaid on tunginud ka eluruumidesse, koolidesse ja muudesse avalikesse kohtadesse ja rajatistesse. Küll aga tekkis kahtlus wifi ohtude või ohutuse osas tervisele.
Wifi on kasutades uusimat tehnoloogiat traadita kohtvõrgud (WLAN). Erinevaid muid tehnoloogilisi seadmeid, nagu mobiiltelefonid ja arvutid, saab raadiolainete abil otse WiFi-ga ühendada, ilma et oleks vaja eelnevalt kaablit ühendada.
Raadiolaine
Kui keegi kasutab wifi- või elektroonikaseadmeid koos wifi-seadmetega, puutub see kokku raadiolainetega ja osa neeldub kehasse. Muret tekitab nende raadiolainete võimalik mõju keharakkude kahjustustele, käivitades seeläbi vähirakkude kasvu.
Seni on raadiosagedusega kokkupuute teaduslikult tõestatud mõju kehatemperatuuri tõus, umbes 1 kraadi Celsiuse järgi. Kuid seda leidub ainult teatud kohtades, kus on väga kõrge kokkupuude. Tavalise kokkupuute korral ei leitud, et temperatuuri tõus mõjutaks inimeste tervist.
Kuigi mõnes riigis on wifit seostatud ka teatud haiguste (nt neuroloogiliste häirete, südamehaiguste ja vähi) riskiga, ei ole see piisavalt põhjendatud ja seda ei toeta kindlad tõendid.
Kiirgus endiselt talutav
Wifi liigitatakse mitteioniseerivat kiirgust kiirgavaks või madala energiatarbeks. Kiirgus, mis on peaaegu sama, mis mobiiltelefoni signaalide, raadiolainete, televisiooni, mikrolainete ja ultraviolettkiirguse (UV) kiirgus.
Lisaks on wifi ja WLAN-i signaal klassifitseeritud väga väikeseks, mis on arvutis umbes 0,1 vatti ja ruuter. See arv on endiselt vastuvõetav rahvusvaheliste organisatsioonide poolt välja antud kiirguspiirangute piires. Tegelikult on wifi kiirgavad raadiolained madalamad kui mobiiltelefonide omad.
Hiljutised uuringud näitavad, et kokkupuude raadiolainetega põhibaasist ja avalikust traadita tehnoloogiast on endiselt palju alla lubatud rahvusvaheliste piiride. Sellegipoolest võivad wifi tekitatud kiirgust mõjutada ka muud asjad, näiteks paigutus ruuter vale wifi. Seetõttu pange kindlasti ruuter wifi majast seest vähemalt 20 sentimeetrit. Selle eesmärk on vähendada WiFi-st tulenevat kiirgust.
Vastuseks sellega seotud spekulatsioonidele ja pingetele, Maailma Terviseorganisatsioon või Maailma Tervise Organisatsioon (WHO), viis seejärel läbi uuringu, et saada teaduslikke tõendeid. Pärast WHO avaldust ei ole inimeste tervisele teadaolevat mõju seni, kuni kokkupuude on alla lubatud raadiosageduse, mis on 0–300 GHz. Neid piire ületavaid raadiosagedusi peetakse aga ebatervislikeks.
Nii et ärge enam kahtlege, õige? Sest siiani pole muret wifist tingitud terviseprobleemide pärast teaduslikult tõestatud. Ole nüüd, tagasi küberruumis surfamise juurde!
