Südame- ja veresoonkonnaspetsialistid on arstid, kellel on eriteadmised südame ja veresoonte või südame-veresoonkonna haiguste ravis. Tema haridustase on üldarst, kes on omandanud südame- ja veresoonkonnaspetsialisti hariduse.
Südame- ja veresoonkonnameditsiin on ka valdkond, mida sisehaiguste spetsialistid uurivad. Südame- ja veresoonkonnaprobleemidega patsientide ravimisel teevad kardioloogid ja sisehaiguste spetsialistid sageli koostööd või koostööd.
Südame- ja veresoonkonnaspetsialistide ravitavad haigused
Kardioloogidel on põhjalikud teadmised väga erinevate südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisest, diagnoosimisest ja ravist alates kõrgest vererõhust kuni infarktini. Südame- ja veresoontearsti poolt ravitavad haigused on järgmised:
- Müokardiinfarkt või stenokardia.
- Südamereuma.
- Vaskulaarne haigus.
- Südameklapi haigus.
- Kaasasündinud südamehaigus.
- Aordi haigus.
- Südamelihase haigused (kardiomüopaatia).
- Südame kasvajad.
- Südame rütmihäired (arütmiad).
- Perikardiit.
- Südameatakk.
- Südamepuudulikkus.
- Südame seiskumine.
Kardioloogide ja veresoonte toimingud
Diagnoosi tegemisel jälgib südame- ja veresoontearst patsiendi haiguslugu ja sümptomeid. Pärast seda viib arst läbi südame füüsilise läbivaatuse, et hinnata südameprobleemide olemasolu. Pärast seda soovitab arst diagnoosi kinnitamiseks sageli täiendavaid teste või täiendavaid katseid, näiteks:
- EKG (elektrokardiograafia).
- Röntgen, CT skaneerimine, MRI, angiograafia.
- Ehhokardiogramm (südame ultraheli).
- stressi test/ jooksulindi koormustest.
- Vereanalüüsi.
Pärast diagnoosi kinnitamist määrab kardioloog kindlaks ravietapid patsiendi haiguse raviks. Vastavalt diagnoosi tulemustele võib osutuda vajalikuks ka ravi teatud ravimite ja meditsiiniliste protseduuridega.
Ravi eesmärk on seisundi stabiliseerimine, sümptomite pikaajaline kontroll ja võimalusel haigus ravida. Lisaks medikamentoossele ravile soovitatakse patsientidel ka stressi maandada, tervislikku toitumist ja hoolsat treeningut oma seisundi parandamiseks.
Südame- ja veresoonkonnahaiguste ravis on mitmeid kardioloogi pädevusse kuuluvaid meditsiinilisi erimeetmeid:
- Südame kateteriseerimine.
- Angioplastika.
- angiograafia.
- Südamestimulaatori implantaadid (südamestimulaator) või ICD implantaadid (Siirdatav kardioverterdefibrillaator), mis implanteeritakse rindkere või kõhu naha alla.
Kardioloogi pädevus ei ole seotud ainult südame- ja veresoontehaigustega, vaid hõlmab ka üldisi veresoonkonnahaigusi, nagu veenilaiendid, tromboos ja perifeersete arterite haigused.
Millal konsulteerida arstigaSüdame- ja veresoonkonnaspetsialist?
Südamehaigus on surmav haigus. Seetõttu on järgmiste sümptomite ilmnemisel soovitatav koheselt pöörduda kardioloogi poole:
- Valu rinnus, mis kiirgub selga, lõua, kurku või kätesse.
- Raske hingata.
- Ebaregulaarne südametegevus.
- Iiveldav.
- Pearinglus ja nõrkus.
- Higistamine.
- Väsinud kiiresti või kurdad õhupuuduse või valu rinnus pärast füüsilist tegevust, näiteks pärast trepist ronimist või treeningut.
Kui tunnete ülaltoodud sümptomeid, pöörduge viivitamatult kardioloogi poole. Kui seda kohe ei ravita, on südameinfarkti korral suur surmaoht. Samuti on soovitatav lasta end kontrollida, kui teil on riskitegureid, nagu rasvumine ja diabeet. Õigeaegne ravi võib vähendada edasist südamekahjustust.
Mida ette valmistada enne kardioloogi ja veresoonkonna spetsialistiga kohtumist
Paljud inimesed ei teagi infarktist, sest infarkti peetakse sageli tavaliseks kaebuseks, näiteks kõrvetised või külmetushaigused. Paljud alahindavad ka valu rinnus, kuigi valu on kestnud juba 30 minutit ja on väga valus.
Südamehaiguse diagnoosi saamine võib mõnele üllatusena tulla. See aga ei tähenda, et peaksite kartma kardioloogiga konsulteerimist. Vaimne valmisolek ja pere toetus on ravi õnnestumisel väga olulised. Lisaks nendele kahele asjale tuleks arvestada ka kulutustega, mis on vajalikud kardioloogi uuringute, arstlike analüüside ja meditsiiniliste toimingute tegemiseks. Tehtud kulud ei pruugi olla odavad, seega on vaja rahalist valmisolekut.
Sel põhjusel on soovitatav üles märkida südamehaigustega seotud kaebused, näiteks millal kaebus ilmneb, milline piirkond on valulik, kui kaua valu kestab ja mis ajast kaebus on ilmnenud. Kardioloog palub teil rääkida ka oma elustiilist, näiteks toitumisest ja treeningrutiinist, samuti suitsetamisharjumustest. Selge ja täielik teave võib hõlbustada kardioloogil õige diagnoosi seadmist.
