Iga vanema jaoks on oluline mõista varajase lapsepõlve psühholoogiat. See on vajalik laste üldise arengu maksimeerimiseks nii iseloomu, intelligentsuse kui ka emotsionaalselt.
Varajane lapsepõlv on laste kasvu- ja arenguperiood esimesel 1000 elupäeval kuni umbes 5–7-aastaseks saamiseni. Sel ajal kogevad lapsed kiiret arengut, ulatudes füüsilisest, kognitiivsest ja emotsionaalsest.
Lapse arengu tundmine ja selle mõju lastepsühholoogiale
Varase lapsepõlve arengus on kolm aspekti, mis mõjutavad lapse psühholoogiat, nimelt:
1. Füüsiline kasv
Kehaliste võimete kasvu ja arengut varases lapsepõlves mõjutavad tugevalt pärilikkus ja keskkonnategurid. Sel ajal on oluline luua keskkond, mis stimuleerib kasvu, võimaldades lastel uusi asju uurida ja proovida.
Ka sel ajal peavad vanemad ära tundma laste võimete kasvu- ja arenguetapi, näiteks millises vanuses peaksid lapsed rääkima, istuma, seisma, roomama ja kõndima.
2. Kognitiivne kasv
Lapse kognitiivset arengut on hakatud ära tundma siis, kui ta suudab õppida ja mõista eseme helisid, värve, kujundeid ja teda ümbritsevas igapäevaelus kasutatavat keelt.
Sel ajal areneb edasi ka lapse kujutlusvõime ja mälu. Lapse vananedes ja oma aju arenedes õpivad lapsed ka paremini meeles pidama, ümbritsevate inimeste hääli ära tundma, emotsioone näitama ja mõtlema.
3. Sotsiaalne, kultuuriline ja emotsionaalne kasv
Sotsiaalne, kultuuriline ja emotsionaalne areng on kolm omavahel seotud külge. See areng hõlmab tavaliselt väärtuste, harjumuste, eluviiside ja oskuste omandamist, mis mõjutavad lapse iseloomu kogu tema elu jooksul.
Sotsiaalne ja kultuuriline areng mõjutab ka seda, kuidas lapsed suhtlevad teiste inimestega, sealhulgas vanemate, pereliikmete, eakaaslaste ja ümbritseva kogukonnaga. Seda aspekti mõjutab suuresti ka lapse kasvatusstiil.
Hoiduge psühholoogilise trauma mõjust lastele
Selleks, et normaalselt kasvada ja areneda, saada terveteks isenditeks ja hea iseloomuga, vajavad lapsed oma vanematelt toitumisalast tuge, psühholoogilist tuge ja head kasvatusstiili.
Teisest küljest, kui kogete psühholoogilist traumat varases eas, näiteks füüsilise vägivalla, emotsionaalse või seksuaalse või psühholoogilise väärkohtlemise tõttu, võib teie laps kogeda häireid vaimse, emotsionaalse või füüsilise arengu staadiumis.
Trauma või väärkohtlemist, mis mõjutab lapse psühholoogilist seisundit, võivad teha kõik, sealhulgas lapse lähedased, näiteks vanemad, õed-vennad või hooldajad.
Mõned näited laste psühholoogilisest väärkohtlemisest on laste negatiivsete nimede nimetamine, laste solvamine, alandamine, laste vägivallaga ähvardamine, kiusamineja laste hooletusse jätmine.
Mitte ainult halb vaimne areng, vaid ka laste psühholoogilise väärkohtlemise mõju võib raskendada teistega sotsiaalsete suhete loomist, sageli võib esineda probleeme koolis või isegi hälbivat käitumist.
Lisaks võivad psühholoogilised traumad tekitada lastel suuremat ohtu muutuda ebakindlaks ja tekitada erinevaid psüühikahäireid, nagu ärevushäired, tõsine stress, depressioon, PTSD ja isegi enesetapukatse. Seega ei tohiks te alahinnata laste psühholoogilist väärkohtlemist.
Kui teie laps ilmutab hirmu või väldib teid, ei taha teid kuulata, ei tundu olevat valmis suhtlema või on teiste inimestega suhtlemisest vähem entusiastlik või kogeb äkilisi muutusi käitumises, peaksite konsulteerima lastepsühholoogiga.
Mida varem avastatakse lastel psühholoogilised probleemid, seda kiiremini saab ravi alustada. See on oluline, et lapsed saaksid korralikult kasvada ja areneda.
