Fosfor on mineraal, mis mängib olulist rolli rakkude ja kehakudede moodustamisel. Kui aga organismis koguneb fosforit, võib tekkida mitmeid terviseprobleeme. Millised on siis fosfori akumuleerumise tagajärjed? Vaatame selgitust järgmises artiklis.
Fosfor on üks enim leiduvaid mineraale kehas. Fosforil on kehas mitmesugused olulised rollid, nagu luu- ja hambakoe moodustamine ja tugevdamine, kehale energia andmine, valkude tootmine ning lihaste, närvide, südame ja neerude korrashoid.
Fosfori soovitatav päevane kogus on inimestel erinev, sõltuvalt vanusest. Soovitatav fosfori kogus on järgmine:
- Täiskasvanutele, samuti rasedatele ja imetavatele naistele on 700 mg päevas.
- Imikutele jääb see vahemikku 100-250 mg päevas.
- 1-9-aastased lapsed vajavad 500 mg päevas,
- 10-18-aastased lapsed ja noorukid vajavad ligikaudu 1200 mg päevas.
Kuigi sellel on organismile küllaltki oluline funktsioon, võib fosfori kogunemine organismile hoopis halvasti mõjuda. Seda organismi liigse fosfori seisundit nimetatakse meditsiiniliselt hüperfosfateemiaks.
Fosfori kogunemise põhjused kehas
Fosfori kogunemist võivad põhjustada teatud seisundid või haigused, sealhulgas:
Krooniline neerupuudulikkus
Neerude üks ülesandeid on uriiniga toksiinide ning liigse vedeliku ja mineraalide eemaldamine organismist. Kui neerud ei saa korralikult töötada, näiteks kroonilise neerupuudulikkuse tõttu, kogunevad kehasse mineraalid ja toksiinid.
Selle tulemusena tõuseb toksiinide, elektrolüütide ja mineraalide (sh fosfori) tase veres liiga kõrgele.
Hüpoparatüreoid
Hüpoparatüreoidism on seisund, mille korral kehas olevad kõrvalkilpnäärmed eritavad vaid väikeses koguses paratüreoidhormooni. Selle hormooni ülesanne on kontrollida fosfori ja kaaliumi taset veres.
Kui paratüreoidhormooni tootmine ei vasta vajadustele, väheneb organismi funktsioon hormoonide tootmise kontrollimisel. See seisund võib põhjustada fosforisisalduse tõusu ja kaltsiumi taseme langust veres (hüpokaleemia).
Kontrollimatu diabeet
Suhkurtõbi võib olla ka fosfori kogunemise põhjuseks organismis. Kontrollimatu diabeet põhjustab kõrget veresuhkru taset, mis võib kahjustada kehaorganeid, millest üks on neerud (diabeetiline nefropaatia). Diabeediga inimesi ohustab ka ohtlik tüsistus, mida nimetatakse diabeetiliseks ketoatsidoosiks.
Mõned diabeedi tüsistused põhjustavad seejärel mitmesuguseid tüsistusi, millest üks on fosfori kogunemine kehasse.
Lisaks mõnele ülalnimetatud seisundile on mitmeid teisi tingimusi, mis võivad põhjustada fosfori kogunemist kehas, sealhulgas:
- D-vitamiini liig
- Tõsine infektsioon kogu kehas (sepsis)
- Tõsine vigastus
- Rabdomüolüüs
Hoiduge fosfori kogunemise märkide eest kehas
Suurenenud fosforisisaldus kehas ei näita sageli tüüpilisi sümptomeid. Ilmuvad märgid ja sümptomid tulenevad tegelikult põhjusest, mis käivitab hüperfosfateemia või kui see on kahjustanud keha organeid.
Kui see juhtub, võib fosfori kogunemisel ilmneda mitmeid sümptomeid, näiteks:
- Iiveldus ja oksendamine
- Keha tunneb nõrkust
- Raske hingata
- Rahutu ja unetu
- Luu- ja liigesevalu
- Jäigad lihased
- Söögiisu vähenemine
- Sügelev ja punetav nahk
- kipitus
Kui teil tekib mõni ülaltoodud sümptomitest, eriti kui teil on varem mainitud kaasuvaid haigusi, peate viivitamatult konsulteerima arstiga edasiseks uurimiseks ja raviks.
Fosfori kogunemisest ülesaamiseks tegeleb arst esmalt kaasneva haigusega. Lisaks võib arst soovitada teatud dieete või dieete, et piirata tarbitava fosfori kogust.