Seoses rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele mõeldud COVID-19 vaktsiiniga

Indoneesias algas COVID-19 vaktsineerimine. COVID-19 vaktsiini andmine rasedatele ja imetavatele emadele ei ole aga muutunud prioriteediks. Miks see nii on ja milline on COVID-19 vaktsiini tegelik mõju rasedatele või rinnaga toitvatele naistele?

Tervishoiuministeeriumi poolt välja antud vaktsineerimise teostamise tehnilistes juhendites on rasedad ja rinnaga toitvad emad kantud nende inimeste rühmade nimekirja, kellele COVID-19 vaktsiini ei tehta.

Seda pigem seetõttu, et kliinilised uuringud või uuringud COVID-19 vaktsiini efektiivsuse ja ohutuse kohta rasedatel ja imetavatel naistel on endiselt väga piiratud, mitte sellepärast, et see vaktsiin oleks ohtlik rasedatele või imetavatele naistele.

Siiski on mitmed uuringud siiani väitnud, et COVID-19 vaktsiini manustamist rasedatele ja imetavatele naistele peetakse ohutuks.

Seetõttu on Indoneesia Sünnitusabi ja Günekoloogia Assotsiatsioon (POGI) alates 2021. aasta juunist soovitanud COVID-19 vaktsiini manustada rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele.

COVID-19 vaktsiini ohutus rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele

Rasedatel, kes põevad COVID-19, on suurem risk enneaegseks sünnitamiseks. Senised uuringud näitavad ka, et koroonaviirusesse nakatunud rasedatel naistel on suurem oht ​​kogeda raskeid COVID-19 sümptomeid ja nad vajavad intensiivravi intensiivravis.

Seetõttu soovitatakse rasedatel teha COVID-19 vaktsiin. Indoneesias on valitsus POGI soovituste põhjal lubanud nüüd anda COVID-19 vaktsiini rasedatele naistele, kelle rasedusaeg on 13 nädalat ja enam, ja rinnaga toitvatele emadele.

COVID-19 vaktsiin rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele Indoneesias

Praegu on COVID-19 vaktsiinide tüübid, mis on saadaval ainult Indoneesias, Hiina toodetud Sinovaci ja Coronavaci vaktsiinid, samuti Ühendkuningriigi AstraZeneca vaktsiin. See vaktsiin on valmistatud inaktiveeritud viirusest (inaktiveeritud viirus), seega ei saa see põhjustada COVID-19 haigust.

Inaktiveeritud viirust sisaldavaid vaktsiine on rasedatel ja rinnaga toitvatel emadel tegelikult kasutatud rohkem kui 50 aastat, põhjustamata kahjulikke kõrvalmõjusid. Seetõttu üldiselt tüüpi vaktsiinid inaktiveeritud viirus võib tegelikult öelda, et see on rasedatele ja imetavatele emadele ohutu.

Samal ajal on COVID-19 vaktsiini, mRNA vaktsiini, näiteks Moderna ja Pfizeri vaktsiinide kohta juba tehtud mitmeid uuringuid, mis väidavad, et seda tüüpi vaktsiini on tõenäoliselt ohutu manustada rasedatele ja imetavatele emadele.

MRNA vaktsiin ei sisalda viirust, vaid geneetilist komponenti, mis on spetsiaalselt loodud sarnanema viiruse geneetilise materjaliga, milleks antud juhul on SARS-CoV-2 viirus. Pärast koronaviiruse vastase immuunreaktsiooni või antikeha edukat tootmist hävitatakse mRNA geneetiline komponent.

Teadaolevalt on mRNA vaktsiin lootele ohutum, kuna see ei läbi platsentat. Ema organismis tekkivad antikehad võivad aga tungida läbi platsenta, mistõttu lootel tekib kuni sünnini ka immuunsus koroonaviiruse vastu.

MRNA vaktsiini efektiivsus on teadaolevalt 95%. Siiski uuritakse endiselt andmeid mRNA vaktsiinide ohutuse ja kõrvaltoimete ning nende pikaajaliste mõjude kohta rasedatele ja imetavatele emadele ning nende imikutele.

Vastavalt 2021. aasta augustis välja antud tervishoiuministeeriumi määrusele on Indoneesias rasedate ja imetavate naiste jaoks kasutatavad COVID-19 vaktsiinid Sinovac, Pfizer ja Moderna.

Kui plaanite rasestuda ja teil on küsimusi COVID-19 vaktsiini kohta, võite enne vaktsineerimist konsulteerida oma sünnitusarstiga. Arst uurib teie seisundit ja otsustab, kas saate vaktsiini saada või mitte.

Kui toidate last rinnaga, kuid vajate COVID-19 vaktsiini, kuna teil on teatud haigus, mis seab teid suure riskiga COVID-19-sse nakatumiseks ja teil tekivad tõsised sümptomid, pidage nõu oma arstiga, et otsustada, mida tuleks teha.

Samuti pidage meeles, et COVID-19 vaktsiini andmine ei kaitse teid täielikult koroonaviiruse eest. Peate siiski järgima terviseprotokolle, kuni see pandeemia veel kestab, et saaksite COVID-19-sse nakatumise riski vähendada miinimumini.