Hüperprolaktineemia - sümptomid, põhjused ja ravi - Alodokter

Hüperprolaktineemia on seisund, mille korral hormooni prolaktiini tase veres on normist kõrgem. See seisund võib põhjustada probleeme seksuaal- ja reproduktiivfunktsiooniga.

Prolaktiini toodab ajuripats (hüpofüüs), mis asub aju põhjas. Prolaktiini funktsioon organismi jaoks on väga lai, alates reproduktiivsüsteemi reguleerimisest, ainevahetusest ja lõpetades immuunsüsteemiga. Naistel mängib see hormoon suurt rolli piimatoodangu suurendamisel pärast sünnitust.

Prolaktiini tõus on normaalne raseduse või rinnaga toitmise ajal. Kui see aga esineb väljaspool neid kahte haigusseisundit, tuleb hüperprolaktineemia leida ja selle põhjust ravida.

Hüperprolaktineemia põhjused

Hüperprolaktineemia võib tekkida teatud haiguste või teatud ravimite kasutamise tagajärjel. Järgmised on mõned haigused või seisundid, mis võivad põhjustada hüperprolaktineemiat:

  • Prolaktinoom (hüpofüüsi healoomuline kasvaja)
  • Kasvajad või muud hüpofüüsi mõjutavad haigused
  • Hüpotalamuse infektsioon, kasvaja või vigastus
  • Cushingi sündroom
  • Hüpotüreoidism (kilpnäärmehormooni puudumine)
  • Tsirroos
  • Krooniline neerupuudulikkus
  • Rindkere seina vigastus või muud rindkere seina mõjutavad seisundid, nt vöötohatis
  • Akromegaalia

Vahepeal on ravimid, mis võivad põhjustada hüperprolaktinoomi:

  • H2 happeblokaatorid, nagu tsimetidiin ja ranitidiin
  • Antihüpertensiivsed ravimid, nagu verapamiil, nifedipiin ja metüüldopa
  • Östrogeen, näiteks rasestumisvastastes pillides või hormoonasendusravis
  • Antidepressandid, nagu fluoksetiin, amitriptüliin ja tsitalopraam
  • Antipsühhootikumid, risperidoon ja haloperidool
  • Iiveldust ja oksendamist leevendavad ravimid, nagu metoklopramiid ja domperidoon
  • Valuvaigistid või opioidid
  • Pereplaneerimise pillid

Hüperprolaktineemiat põhjustab kõige sagedamini prolaktinoom. See haigus esineb sagedamini naistel kui meestel ja väga harva mõjutab see lapsi.

Mõnel juhul võib hüperprolaktineemia tekkida ilma teadaoleva põhjuseta. Seda seisundit nimetatakse idiopaatiliseks hüperprolaktineemiaks.

Hüperprolaktineemia sümptomid

Hüperprolaktineemia sümptomid võivad ilmneda, kui hormooni prolaktiini tase veres on kõrgem kui peaks. Tavaliselt on hormooni prolaktiini tase veres:

  • Mehed: 2–18 nanogrammi milliliitri kohta (ng/ml)
  • Mitterasedad naised: 2–29 ng/ml
  • Rasedad: 10–209 ng/ml

Hüperprolaktineemiast tulenevad sümptomid võivad igal patsiendil olla erinevad. Siiski on levinud sümptomeid, mida nii mehed kui naised võivad kogeda, sealhulgas:

  • Raskused laste saamisel
  • Vähenenud seksuaalne soov
  • Luude kaotus
  • Vaatevälja kitsendamine
  • Piima või piimataolise vedeliku väljutamine nibudest, mis ei ole seotud rasedusega (galaktorröa)

Eriti naistel võivad tekkida hüperprolaktineemia sümptomid:

  • Ebaregulaarne menstruatsioon või selle täielik peatumine
  • Vagiina muutub kuivaks, põhjustades valu seksuaalvahekorra ajal
  • Valu rinnus
  • Hilinenud puberteet noorukitel

Samal ajal võivad meeste hüperprolaktineemia sümptomid hõlmata järgmist:

  • Impotentsus või erektsioonihäired
  • Peavalu
  • Vähenenud lihasmass ja kehakarvad
  • Rindade suurenemine (günekomastia)
  • Vähenenud spermatosoidide arv

Millal arsti juurde minna

Pöörduge oma arsti poole, kui teil tekivad ülalmainitud hüperprolaktineemia sümptomid, eriti kui teil on järgmised sümptomid:

  • Galaktorröa
  • Erektsioonihäired
  • Vähenenud seksuaalne soov
  • Vaatevälja kitsendamine

Hüperprolaktineemia diagnoosimine

Arstid võivad kogetud sümptomite, haigusloo ja patsiendi haigusloo põhjal kahtlustada patsiendil hüperprolaktineemiat. Arst teeb ka rasedustesti, et veenduda, et patsient ei ole rase, välja arvatud patsiendid, kes on läbinud menopausi või kellel on olnud hüsterektoomia.

Diagnoosi kinnitamiseks määrab arst hormooni prolaktiini taseme mõõtmiseks vereanalüüsid. Kui tase on kõrge, tehakse hüperprolaktineemia põhjuse väljaselgitamiseks kilpnäärme hormoonide tase ja neerufunktsiooni testid.

Kui patsiendi prolaktiini tase on väga kõrge (> 250 ng/ml), on võimalik, et hüperprolaktineemia põhjuseks on prolaktinoom. Selle kinnitamiseks on vajalik aju ja hüpofüüsi MRI uuring.

Hüperprolaktineemia ravi

Hüperprolaktineemia ravi eesmärk on taastada prolaktiini tase normaalseks. Ravimeetod kohandatakse vastavalt patsiendi seisundile, vanusele ja haigusloole ning hüperprolaktineemia põhjustele.

Kasvajatest põhjustatud hüperprolaktineemia korral võib ravi hõlmata:

  • Ravimite manustamine, nt bromokriptiin ja kabergoliin, et vähendada hormooni prolaktiini tootmist ja vähendada hüpofüüsi kasvajaid
  • Kasvaja kirurgiline eemaldamine, kui ravimite kasutamine ei anna tulemusi või põhjustab patsiendil allergiat
  • Kiiritusravi kasvajate vähendamiseks ainult siis, kui ravimid ja kirurgilised protseduurid on ebaefektiivsed

Kui uuringul leiti ka kilpnäärme alatalitlus, korrigeerib arst hüpotüreoidset seisundit sünteetilise kilpnäärmehormooni andmisega. Pärast seda on prolaktiini hormooni tase üldiselt normaalne.

Ravimite tarbimisest põhjustatud hüperprolaktineemia korral kohandab arst annust või muudab ravimit nii, et prolaktiini hormooni tase normaliseerub.

Hüperprolaktinoomi tüsistused

Hüperprolaktineemia tüsistused tekivad tavaliselt prolaktinoomi põhjustatud hüperprolaktineemia korral. Tüsistused, mis võivad tekkida sõltuvalt kasvaja suurusest ja kõrgest prolaktiini tasemest tingitud häiretest, on järgmised:

  • Pimedus
  • Verejooks (hemorraagiline insult)
  • Osteoporoosist tingitud luumurrud
  • Viljatus