Mürasaaste on muutunud igapäevaelu osaks, eriti linnapiirkondade elanike jaoks. Ilma seda teadvustamata võib mürasaaste avaldada tervisele negatiivset mõju, ulatudes kuulmisprobleemidest, unehäiretest kuni südameprobleemide suurenenud riskini.
Need, kes elavad linnapiirkondades, peavad olema tuttavad sõidukite mootorite, ehitusprojektide, tööstustegevuse või naabermajade valju müraga. Vähe sellest, võite selle kasutamisel sageli kuulda müra peakomplekt.
Kuigi mõned inimesed on sellega harjunud ega pea mürasaastet ohtlikuks asjaks, näitavad erinevad terviseuuringud, et pidev müraga kokkupuude võib põhjustada terviseprobleeme.
Mürasaaste halb mõju
Mürasaastel on inimeste tervisele palju halbu mõjusid, sealhulgas:
1. Kuulmislangus
Sageli mürasaastega kokkupuutuvatel inimestel on suur kuulmislanguse oht, eriti kui sageli kuuldava heli intensiivsus ületab 75–85 detsibelli (dB) ja kestab kaua.
Näiteks vaikne sosin võrdub 30 dB, tiheda liikluse heli või tolmuimeja heli (tolmuimeja) intensiivsus on 80 dB, samas kui mootorsae heli intensiivsus võib ulatuda 110 dB-ni.
Normaalsest intensiivsusest kõrgemad helid võivad nõrgendada kõrva kuulmisrakkude võimet. Kui puutute liiga sageli kokku valju müraga, võite kuulda kohinat kõrvus (tinnitus). See tinnitus võib olla ajutine, kuid võib muutuda ka püsivaks, kui valju müraga kokkupuude on pikaajaline.
Mürasaastest tingitud kuulmislangus võib häirida kõne mõistmist, keskendumisraskusi ja igapäevast produktiivsust.
2. Unehäired
Kvaliteetne piisava kestusega (täiskasvanutel umbes 7-9 tundi) uni on füüsilise ja vaimse tervise jaoks väga oluline. Inimese une kvaliteet võib langeda, kui tema ümber kostab une ajal müra.
Öösel üle 33 dB helid võivad käivitada keha loomulikke reaktsioone, mis võivad une kvaliteeti häirida. Halb magamine mõjutab meeleolu, põhjustab väsimust, vähendab mälu ja keskendumisvõimet.
Liiga sagedase müraga kokkupuutest tingitud unehäired võivad põhjustada stressi ja vähendada elukvaliteeti.
3. Kognitiivsed häired
Pikaajaline müra võib mõjutada kognitiivseid võimeid (õppimine ja mõtlemine) nii täiskasvanutel kui ka lastel. Inimestel, kes kuulevad sageli tööl müra, on suurem oht, et neil on raskusi meelespidamise, keskendumise ja emotsioonide reguleerimisega.
Terviseuuring näitab ka, et laste liiga sagedane kokkupuude mürasaastega võib mõjutada õppimis-, keskendumis- ja mäletamisvõimet. Imikutel ja väikelastel võib see põhjustada kõne hilinemist.
4. Südame-veresoonkonna haigused
Kardiovaskulaarhaigus on haigus, mis on seotud südame ja veresoontega. Mürasaastest põhjustatud südame-veresoonkonna häired on tegelikult seotud unehäiretega.
Uni on tegevus, mis on väga oluline, sest sel ajal keha puhkab ja parandab kahjustatud kudesid ning kogub taas energiat. Kui unekvaliteet on häiritud, võib kehaorganite, sealhulgas südame ja veresoonte funktsiooni langus.
Need mõjud hakkavad ilmnema, kui puutute pikemas perspektiivis iga päev kokku müraga üle 65 dB. Kokkupuude müraga aktiveerib keha stressireaktsiooni hormooni kortisooli (stressihormoon) tootmise näol, mille tulemuseks on vererõhu, vere viskoossuse ja südame löögisageduse tõus.
5. Vaimsed häired
Mürasaaste võib suurendada inimese psüühikahäirete riski, nagu ärevushäired, stress, ärevus, ebastabiilsed emotsioonid ja isegi stressist või olemasolevatest psühhiaatrilistest probleemidest tingitud agressiivne käitumine.
Mürasaaste avaldab kahjulikku mõju ka rasedatele ja vastsündinutele. Emakas oleva loote ja vastsündinute kokkupuude müraga võib suurendada kuulmislanguse riski.
Kui elate või tegelete palju tegevustega piirkonnas, mis on mürasaasteallika lähedal ja tunnete, et teil on mõni ülalmainitud terviseprobleem, laske koheselt kõrva-nina-kurguarstil kontrollida.
Mürasaaste eest kaitsmiseks ja mürasaastest tulenevate terviseprobleemide vältimiseks kandke kõrvakaitseid, ntkõrvaklappvõikõrvatropid, tegevuse ajal.
