Faktid ja DHF-i ennetamine

Dengue hemorraagiline palavik (DHF) näib olevatvaata"tellitud" haigus sisse vihmaperiood. Kaitsma sinu pere sellest haigusest, keteai enne faktidtema ja teha ärahoidmine DHF tõhusal viisil.

Siiani arvavad paljud, et denguepalavikku põhjustavad sääsed Aedes aegypti. Tegelikult toimib see sääsk ainult vahendajana. Tegelik põhjus on dengue viirus, mida kannavad sääsed ja mis satub hammustuste kaudu inimkehasse.

Troopilistes maades, näiteks Indoneesias, on denguepalavik väga lihtne levida. Eriti vihmaperioodil, kus keskkonnatingimused on sääskede paljunemist väga toetavad.

Dengue viirusega nakatumisel võivad inimesel tekkida kerged sümptomid või isegi sümptomid puuduvad. Siiski tuleb denguepalaviku suhtes siiski tähelepanu pöörata, kuna see võib põhjustada tõsiseid sümptomeid, nagu verejooks. Kui seda haigust ei ravita, võib see lõppeda surmaga.

Dengue palaviku faktid

Selleks, et olla denguepalavikust teadlikum, peate esmalt teadma selle haiguse kohta õiget teavet. Siin on mõned denguepalavikuga seotud faktid, mida on oluline teada:

  • Indoneesia Vabariigi tervishoiuministeeriumi andmetel ulatus denguepalaviku juhtumite arv kuni 2019. aasta veebruari alguseni 16 692 juhtumini ja 169 inimest suri. See arv kasvas võrreldes eelmise kuuga, mis oli 13 683 juhtumit ja suri 133 inimest.
  • Indoneesias on kõige rohkem DHF-i juhtumeid Ida-Jaava, Kesk-Jaava, NTT ja Kupangi piirkonnas.
  • DHF-i sümptomid ei ilmne kohe, vaid ilmnevad 4–10 päeva pärast dengue viirust kandva sääse hammustamist.
  • Denguepalaviku kõige levinum sümptom on kuni 40-kraadine kõrge palavik, millega kaasnevad külmavärinad ja higistamine. Lisaks on tavaliselt esinevad muud sümptomid peavalud, luu- ja lihasvalu, iiveldus, punaste laikude ilmumine nahale, nina- ja igemete verejooks.
  • Naha pinnale tekkivad punased laigud on märk vereliistakute (trombotsüütide) vähenemisest nahal.
  • DHF võib areneda raskeks seisundiks ja on hädaolukord, mida nimetatakse denguepalavikuks Dengue šoki sündroom (DSS). Sümptomiteks on oksendamine, kõhuvalu, kehatemperatuuri muutused palavikust külmaks (hüpotermia) ja südame löögisageduse aeglustumine.
  • DHF võib põhjustada surma, kui kannatanu satub verejooksu tõttu šokisse.
  • Seni pole denguepalaviku raviks spetsiaalset ravimit. Ravimite manustamine on ette nähtud ainult palaviku ja valu sümptomite vähendamiseks ning tüsistuste vältimiseks. Lisaks soovitatakse DHF-i all kannatavatel inimestel dehüdratsiooni vältimiseks piisavalt puhata ja juua.

Dengue palaviku ennetamine

Ärge arvake, et see on sääsk Aedes aegypti eelistab pesitseda määrdunud või räpastes kohtades. Need sääsed eelistavad tegelikult pesitseda puhtas vees, mis jäetakse seisma.

Seetõttu on denguepalaviku vältimise peamised sammud lompide tühjendamine, puhta vee reservuaaride sulgemine ja tühjendamine ning kasutatud kaupade matmine, et need ei muutuks sääsepesadeks. Lisaks saab DHF-i ära hoida ka järgmistel viisidel:

  • Säilitage regulaarselt kodukeskkonna, eriti veehoidlate puhtust.
  • Kasutades hommikul ja õhtul putukatõrjevahendit, olgu selleks pihustatud, põletus- või elektriline sääsetõrjevahend.
  • Kandke sääsetõrjekreem.
  • Paigaldage igasse aknasse või tuulutusavasse sääsevõrk, et sääsed majja ei satuks.
  • Kodust väljas viibides kandke pikkade varrukatega särke ja pikki pükse.
  • Ärge riputage riideid tuppa, sest see võib olla sääskede peitmise koht.
  • Hankige dengue vaktsiin.

Sääsepesade likvideerimine ja sääsehammustuste vältimine on endiselt peamised sammud enda kaitsmiseks denguepalaviku eest. Tõhusamaks muutmiseks kooskõlastage elluviimine keskkonnajuhtimisega udune, sääskede hävitamiseks teie elukohapiirkonnas.