Kuigi pinnasereostuse teema pole avalikkusele laialt tuntud, on seda tüüpi reostust siiski oluline olla teadlik. Tegelikult võib keskkonnale ja inimeste tervisele negatiivselt mõjuda mitte ainult vee- ja õhusaaste, vaid ka mullareostus.
Mullareostus on reostus, mis tekib pinnases leiduvate kemikaalide, mikroorganismide, raskmetallide või tööstusjäätmete saastumise tõttu. See reostus võib esineda nii linnapiirkondades kui ka istandustes või põllumajanduspiirkondades.
Nõuetekohase käsitsemise korral võib mullareostus põhjustada keskkonnakahju ja erinevate terviseprobleemide ohtu.
Erinevad mullareostuse põhjused
Mullareostus võib pärineda erinevatest allikatest, nii looduslikest kui ka tehistingimustest, näiteks prügist või tehasejäätmetest. Siin on mõned neist:
- Raskmetallid, nagu arseen, kaadmium, elavhõbe ja plii
- Õli ja kütuse kõrvaldamine
- Kemikaalid kahjurite hävitamiseks, nagu pestitsiidid, herbitsiidid ja sünteetilised väetised
- Kaevandamise, sealhulgas elavhõbedat kasutava kulla kaevandamise jäätmed või jäägid
Mullareostusest tingitud terviseprobleemid
Mullareostus, eriti see, mis on toimunud aastaid, võib kahjustada ökosüsteeme ja looduskeskkonda. Mis veelgi hullem, see saaste võib inimestel põhjustada ka mitmesuguseid terviseprobleeme. Nende hulgas:
1. Neeruhäired
Pinnase saastatusest tingitud erinevate toksiliste ainetega, nagu elavhõbe ja raskmetallid, võib inimesel olla suurem risk neerukahjustuste ja talitlushäirete tekkeks. Isegi need mürgised ained võivad põhjustada kroonilist neerupuudulikkust ja neeruvähki.
Elavhõbe mitte ainult ei saasta pinnast, vaid saastab üsna sageli ka õhku ja vett, sealhulgas jõe- ja merevett.
2. Vähk
Lisaks mürgistuse põhjustamisele võib pikaajaline kokkupuude metalliarseeni, elavhõbeda ja muude saastunud pinnasest pärit mürgiste ainetega ohustada ka vähki, nagu nahavähk, rinnavähk, käärsoolevähk ja kõhunäärmevähk.
Selle põhjuseks on asjaolu, et pinnase saastamist põhjustavad ained on üldiselt mürgised ja neil on kantserogeenne toime, mistõttu need võivad kahjustada keharakke ja käivitada vähirakkude teket.
3. Probleemid suguelunditega
Järgmine terviseprobleem, mis on tingitud kokkupuutest reostusega, sealhulgas mullareostusega, on reproduktiivsüsteemi häired, nii naistel kui meestel.
Erinevad uuringud on näidanud, et kokkupuude mürgiste ainetega ja saaste võib muuta menstruaaltsükli ebaregulaarseks, halvendada sperma kvaliteeti, vähendada viljakust, suurendada raseduse katkemise, endometrioosi ja munasarjavähi või munandivähi riski.
4. Hingamisteede häired
Hingamisorganite tervist võib mõjutada ka loodusest tulev reostus, nagu nafta, või tehasejäätmed, nagu elavhõbe, asbest, arseen ja raskmetallid.
Erinevad uuringud viitavad sellele, et pinnases leiduvaid saasteaineid võib leida ka õhust ja veest. Aja jooksul kokkupuude nende saasteainetega võib põhjustada hingamisteede probleeme ja haigusi, nagu KOK, astma ja kopsuvähk.
5. Närvi- ja hormonaalsed häired
Mullareostus võib saastada ka taimi, mida me sööme, näiteks puu- ja köögivilju. Kui sööte toitu, mis puutub kokku väetiste, pestitsiidide või herbitsiidide mürgiste ainetega, võivad need toksiinid kehasse sattuda.
Pikemas perspektiivis võib see põhjustada elundikahjustusi, näiteks närvihäireid. Pinnasaaste mürgiste ainetega kokkupuude võib põhjustada ka hormonaalseid häireid, nagu hormoonid östrogeen ja progesteroon.
6. Loote kaasasündinud kõrvalekalded või defektid
Kokkupuude raskmetallidega, nagu elavhõbe, arseen, kaadmium ja plii, võib põhjustada lootel kõrvalekaldeid või defekte. Tavaliselt juhtub see siis, kui rasedad naised puutuvad kokku saaste mürgiste ainetega, seejärel kanduvad need toksiinid platsentasse ja sisenevad loote kehasse.
Erinevad kõrvalekalded või haigused, mis võivad lootel esineda saastumise tõttu, hõlmavad aju- ja närvisüsteemi kahjustusi, neeruhaigusi, kaasasündinud südamehaigusi ja geneetilisi häireid.
Lisaks võib lootel kokkupuude mürgiste ainetega seada talle suure riski sündida enneaegselt, sündida väikese sünnikaaluga või surra emakas.
Näpunäiteid mullareostusega kaasnevate riskide ja ohtude vähendamiseks
Erinevate ülaltoodud terviseprobleemide vältimiseks võite rakendada järgmisi näpunäiteid, et vältida kokkupuudet mullareostusega:
- Muutke harjumuseks käsi pesta enne ja pärast söömist, määrdunud esemete puudutamist ja maapinna puudutamist.
- Välja minnes kandke alati kingi või jalanõusid ja võtke need enne majja sisenemist jalast.
- Asetage matt maja ukse ette, et vältida mulla sissepääsu.
- Hoia maja puhas, pühkides iga päev põrandat ning pühkides aknaid ja mööblit niiske lapiga
- Kui teil on lemmikloomi, proovige neid sageli pesta ja hoidke need puhtad, et nende külge ei jääks mulda.
- Kui tunnete muret, et teie toidul on suur mullareostusoht, võite valida orgaanilised juur- ja puuviljad, mis kasutavad tavaliselt looduslikke väetisi ega kasuta pestitsiide.
Oluline on meeles pidada, et pinnase reostusohu minimeerimiseks soovitatakse hoida ka ümbritseva keskkonna head puhtust, näiteks visata prügi asemele, mitte maasse visata.
Kui elate piirkonnas, mis on mullareostusallika lähedal, või arvate, et teil on terviseprobleeme, mis võivad olla põhjustatud mullareostusest, pöörduge kindlasti arsti poole.
