Igasugune operatsioon, mis hõlmab sisselõiget kõhus, võib põhjustada kirurgilise koha kühmu, mida tuntakse ka kui sisselõiget. Vähemalt 33 protsenti patsientidest, kes läbivad kõhuõõneoperatsiooni, on selle seisundi tekkimise ohus.
Lõikusong tekib kirurgilise sisselõike juures või selle läheduses. Seda seisundit iseloomustab soolte, kõhuõõne organite või muu kõhu seina nahaga ümbritsetud koe väljaulatuvus.
Lõikusongid tekivad kõige sagedamini 3–6 kuu jooksul pärast kõhuõõneoperatsiooni. Kuid kõhuõõnes võib operatsioonikoha punn tekkida ka kuid või aastaid hiljem.
Alguses võite kirurgilise armi asukoha lähedal märgata väikest tükki või turset. Kõhukesed tekivad köhimisel või pingutamisel ja lähevad siis ise ära. Aja jooksul võib tükk aga suuremaks muutuda ja valutama hakata.
Enamikul juhtudel ei põhjusta see kirurgilise koha kühm tõsiseid probleeme. Kuid harvadel juhtudel võib osa soolestikku jääda songaavasse kinni ja blokeerida väljaheidete läbipääsu või peatada soolestiku verevarustuse, põhjustades hädaolukorra.
Lisaks võib kõhuõõne suur kühm operatsioonikohas raskendada teie hingamist või normaalset liikumist.
Mis põhjustab kõhuoperatsiooni armi punni?
Kõhuoperatsiooniarmi punn tekib siis, kui operatsioonihaav kõhuseinas pärast operatsiooni täielikult ei sulgu. See võib põhjustada kõhulihaste nõrgenemist, mis võimaldab kõhupiirkonna kudedel ja organitel väljaulatada songa.
Järgmised asjad võivad takistada mao kirurgilise haava õiget paranemist:
- Liiga suur surve maole haava paranemise ajal
- Rase enne, kui maohaav täielikult paraneb
- Pärast kõhuõõneoperatsiooni on liiga vara naasta füüsilise tegevuse juurde
Millised on endise kõhuoperatsiooni kühmu riskifaktorid?
On mitmeid tegureid, mis võivad suurendada endises kõhuõõneoperatsioonis tekkinud punni riski, sealhulgas:
1. Kirurgilise haava infektsioon
Õigeaegse ravi puudumisel on operatsioonijärgsed õmblused nakatumise ohus. Infektsioon mitte ainult ei raskenda õmbluste täielikku sulgemist, vaid kujutab endast ka operatsioonikoha väljaulatumise ohtu ja takistab üldist paranemisprotsessi.
2. Kaashaigused
Teatud haigused, nagu neerupuudulikkus, diabeet ja kopsuhaigused, võivad avaldada survet kõhule ja häirida kirurgiliste haavade paranemisprotsessi. See võib suurendada õmbluste uuesti avamise ja kirurgilise haava kühmu tekkimise ohtu.
3. Liigne kehakaal (rasvumine)
Liigne kaal võib avaldada survet kirurgilisele armile või suuremale armkoele, suurendades sisselõike songa riski. Lisaks võib see seisund takistada ka haava paranemise protsessi.
4. Suitsetamisharjumus
Suitsetamisharjumused võivad suurendada ka kirurgilise haava punni tekkimise ohtu. Seda seetõttu, et sigarettides sisalduv sisaldus või kemikaalid võivad takistada kehal kahjustatud koe parandamist ja muuta kirurgilised haavad raskesti paranema.
Lisaks mõnele ülaltoodud riskitegurile võib teatud ravimite, näiteks immunosupressantide või steroidide tarbimine suurendada ka sisselõike songa riski.
Kuidas ravida kõhuõõne operatsiooniarmide punni?
Kui teil tekib endises kõhuoperatsioonis mõhk, peate viivitamatult konsulteerima arstiga. Lisaks füüsilisele läbivaatusele viib arst vajadusel läbi ka toetavad uuringud kõhuõõne ultraheli või kõhupiirkonna kompuutertomograafia näol.
Kui eend on väike, võib kirurgiline parandus olla valik, kuid see ei ole kohustuslik. Kui aga punn on piisavalt suur, soolestiku osa on muljutud või see põhjustab valu, soovitab arst operatsiooni.
Kuigi võib öelda, et see on kõhuoperatsiooni järgselt tavaline, saab operatsiooniarmide punne ära hoida hea kirurgilise haavahooldusega, taastumise ajal mitte pingutava füüsilise tegevusega ning tervislike eluviisidega.
Kui taastumisperioodil on palavik, operatsioonihaav tundub paistes, mädane, lõhnab või veritseb, konsulteerige koheselt arstiga, et saaks alustada sobivat ravi.
Kirjutatud:
dr. Sonny Seputra, M.Ked.Klin, Sp.B, FINACS
(kirurgi spetsialist)
