Suukirurg on hambaarst, kes on spetsialiseerunud suu-, hammaste-, lõualuu- ja keelehaiguste, eriti operatsioonide ravile. Suukirurgid peavad omama hambaarsti haridust ja seejärel läbima suukirurgia erialase erihariduse.
Suukirurgide poolt käsitletavate valdkondade ulatus on üsna lai. Suukirurgidel peavad olema teadmised nii hambaravist kui ka üldkirurgiast. Lisaks peavad suukirurgid pärast hambaarstiks saamist 5-6 aastat (umbes 12 semestrit) osalema erialakoolitusel.
Patsientide erinevate seisundite ravimisel teevad suukirurgid sageli koostööd ka teiste spetsialistidega, nagu hambaarstid ja nende erialad, kõrva-nina-kurgukirurgid, plastikakirurgid ja onkoloogid.
Haigused, mida suukirurgid saavad ravida
Suukirurgidel on põhjalikud teadmised suus ja lõualuus esinevate erinevate haiguste või seisundite ennetamisest, diagnoosimisest ja ravist.
Järgmised on erinevad seisundid, mida suukirurg saab ravida:
- Kõrvalekalded suu ja lõualuu piirkonnas, näiteks huule- või suulaelõhe.
- Abstsess suu ja lõualuu piirkonnas.
- Kasvajad või vähid ja tsüstid suu ja lõualuu piirkonnas, nagu süljenäärmevähk, suuvähk, keelevähk ja hambatsüstid.
- Hammaste kokkutõmbumine, mis tähendab hammaste kasvuprotsessi ebaõnnestumist õiges asendis, nii et osa või kõik hambad jäävad igemetesse kinni.
- TMJ häired (temprmomandibulaarne liiges), mis on liiges, mis liigutab lõualuu ja ühendab lõualuu koljuga.
- Hammaste, igemete ja suu infektsioonid. Näideteks on hammaste ja igemete abstsessid või suu ja keele kudede abstsessid.
- Lõualuu liikumise häired, nagu trismus või lõualuu jäikus.
- Lõualuu ja hammaste asendi ja ehituse häired. Näiteks kõverad hambad (ülehammustada), liiga arenenud alalõualuu (alahambumus) või liiga taanduv alalõug (retrognathia).
- Närvihäired suu ja lõualuu piirkonnas, näiteks kolmiknärvi neuralgia.
- Suu ja lõualuu piirkonna vigastused, sealhulgas luumurrud või lõualuu luumurrud.
- Unehäired, nagu norskamine ja Uneapnoe.
Suukirurgid saavad ravida ka mitmesuguseid kirurgilist sekkumist nõudvaid hammaste ja igemetega seotud probleeme, sealhulgas hambaauke, lõhenenud hambaid, igemepõletikku ja parodontiiti.
Mida saavad teha suukirurgid
Diagnoosi tegemisel jälgib suukirurg haiguslugu ja patsiendi sümptomeid. Pärast seda teeb arst patsiendi hammaste, suu ja lõualuu füüsilise läbivaatuse.
Diagnoosi kinnitamiseks võib suukirurg soovitada patsiendil teha ka hammaste ja suu või lõualuu röntgenuuringuid, CT-skannimist või MRI-d. Vajadusel võib teha ka vereanalüüse ja koeproove koos biopsiaga.
Kui diagnoos on kinnitatud, määrab suukirurg ravikuuri. Ravi võib toimuda ravimite või meditsiiniliste protseduuridega. Eesmärk on taastada suu, hammaste ja lõualuu kahjustatud piirkonna funktsioon.
Järgmised on mõned toimingud, mida suukirurg saab teha:
- Hammaste eemaldamine juurteni.
- Luutransplantaatidega hambaimplantaadid.
- Kirurgia ortognaatne või lõualuu operatsioon.
- Tsüstide, kasvajate või vähi eemaldamine suust, keelest või lõualuust.
- Lõualuu ja näo rekonstrueerimine.
- Suu ja lõualuu liigeste operatsioon.
- Suu ja lõualuu deformatsioonide operatsioon, nt huulelõhe operatsioon.
- Süljenäärmete operatsioon.
Suukirurgid saavad läbi viia ka kiiritusravi, keemiaravi, plastilist kirurgiat kuni abivahendite, näiteks lõualuu venitusseadmete paigaldamiseni suhu.
Millal peaksite pöörduma suukirurgi poole?
Suu ja lõualuu häired, mida ei kontrollita, eriti pikaajaliselt, võivad põhjustada tüsistusi, mis võivad häirida igapäevast tegevust, nagu närimine ja rääkimine.
Seetõttu peate viivitamatult pöörduma hambaarsti või suukirurgi poole, kui teil tekivad järgmised sümptomid:
- Lõualuu valu, jäikus või heli.
- Igemed on valulikud, paistes, mädanevad või veritsevad.
- Lõualuu kuju ei ole hammastega kooskõlas.
- Raskused või valu närimisel ja neelamisel.
- Suus ja lõualuu piirkonnas on deformatsioone.
- Hambad on kahjustatud või halvasti kaaries.
- Halb hingeõhk või halb maitse suus.
- Lõualuu on raske liigutada, isegi ainult suu avamiseks.
Ülaltoodud sümptomid võivad tulla ja kaduda või püsida pikka aega. Sümptomid võivad ilmneda ka ainult ühel lõualuu küljel või mõlemal.
Asjad, mida tuleb enne suukirurgiga kohtumist ette valmistada
Tavaliselt lähete suukirurgi juurde pärast hambaarsti saatekirja saamist. Enne suukirurgi juurde minekut tuleb ette valmistada mitu asja, et arstil oleks lihtsam õiget ravi määrata.
Enne suukirurgi poole pöördumist peate valmistuma ja tähelepanu pöörama järgmistele asjadele:
- Kaasa võtta varem tehtud uuringute tulemused, sh hambaarsti haiguslugu.
- Rääkige üksikasjalikult sümptomitest ja kaebustest, mida tunnete.
- Rääkige oma arstile enda ja oma pere haigusloost. Mõned haigused, näiteks diabeet, muudavad inimese suu- ja lõualuuprobleemidele vastuvõtlikumaks.
- Koostage nimekiri praegu kasutatavatest ravimitest (sh toidulisanditest ja taimsetest ravimitest), samuti kõikidest allergiatest.
- Rääkige oma arstile oma harjumustest, olgu tegemist suuhügieeni või millegi muuga, näiteks suitsetamisega.
- Paluge perel või sõpradel endaga kaasa tulla, et tunneksite end rahulikumalt, kui operatsioon tuleb kohe teha.
Suukirurgi läbivaatuse läbiviimiseks vajalike kuludega saate eelnevalt tutvuda. Teie kulud ei pruugi olla väikesed, eriti kui on vaja kohest operatsiooni.
