Inimesed, kellel on terviseprobleemid, kes ei suuda igapäevatoiminguid teha, võivad käsitleda tegevusteraapiat kui ravietappi. Selle teraapia kaudu koolitatakse patsiente, et nad saaksid iseseisvamaks muutuda.
Enne tegevusteraapia kasuks otsustamist teeb arst esmalt kindlaks patsiendi raskuste ulatuse igapäevaste toimingute tegemisel ja määrab haiguse diagnoosi, mis põhjustab patsiendil füüsilisi, vaimseid või sotsiaalseid takistusi.
Kui igapäevaseid tegevusi, nagu riietumine või söömine, on teiste abita raske teha, siis võib lahenduseks olla tegevusteraapia. Seda teraapiat soovitatakse läbida ka inimestel, kellel on vanusest või teatud haigustest tingitud füüsilised, vaimsed piirangud ja vähenenud kognitiivsed võimed.
Millised on tegevusteraapia teenused?
Tegevusteraapia tüüp kohandatakse vastavalt patsiendi vanusele, ametile või igapäevastele tegevustele ja vajadustele. Tegevusteraapia teenused hõlmavad tavaliselt kõiki kolme järgmist:
- Individuaalne hindamine
Individuaalsel hindamisel määravad patsient, patsiendi perekond ja arst ühiselt kindlaks, mida selle raviga saavutada. Arst määrab ka haiguse diagnoosi, mille tõttu patsient vajab tööteraapiat.
- Sekkumise planeerimine
Pärast seda määrab arst vastavalt patsiendi vajadustele teraapia ja võimlemise tüübi. Teraapia ja pakutavate harjutuste eesmärk on võimaldada patsiendil iseseisvalt naasta tegevuste juurde, nagu pesemine, toiduvalmistamine ja riietumine ilma teiste abita. Näiteks tegevusteraapias saab amputeerituid õpetada kasutama käe- või jalaproteesi.
- Tulemuste hindamine
Hindamine viiakse läbi tagamaks, et tegevusteraapia tulemused on vastavuses teraapia alguses seatud eesmärkidega. Seda hindamist on vaja ka muude tegevusplaanide koostamiseks, kui vaja, et teraapia tulemused oleksid paremad.
Tegevusteraapia toimub meditsiinilise taastusravi spetsialisti järelevalve all. See spetsialist saadab patsienti teraapia ajal, annab soovitusi abivahendite kohta vastavalt patsiendi vajadustele ja õpetab neid kasutama. Arstid annavad pereliikmetele ja hooldajatele ka juhiseid patsientide saatmiseks ja hooldamiseks kodus.
Kes vajab tegevusteraapiat
Tegevusteraapia peamine eesmärk on parandada patsiendi elukvaliteeti. Tööteraapiat vajavad eelkõige:
- Inimesed, kes taastuvad ja naasevad tööle pärast tööga seotud vigastust.
- Inimesed, kes kannatavad sünnist saati füüsiliste ja vaimsete häirete all.
- Inimesed, kellel tekib pärast amputatsiooni järsku tõsine tervisehäire, nagu insult, südameatakk, ajukahjustus või fantoomjäseme sündroom.
- Inimesed, kellel on kroonilised haigused, nagu artriit või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK).
- Inimesed, kellel on psüühikahäired või käitumisprobleemid, nagu Alzheimeri tõbi, autism või ADHD, traumajärgne stressihäire, ainete kuritarvitamine või söömishäired.
Lisaks täiskasvanutele võib seda ravi anda ka lastele, kellel on teatud haigusseisundid, näiteks:
- Downi sündroomTegevusteraapiat saab kasutada Downi sündroomiga lastel. See seisund tekib geneetilise häire tõttu, mis põhjustab häireid füüsilises ja vaimses arengus, mille tagajärjeks on õpiraskused.
- AjuhalvatusMuud tingimused, mis nõuavad samuti tööteraapiat, on järgmised: ajuhalvatus, mis on aju ja närvisüsteemi häire, mistõttu lapse keha liikumine ja koordinatsioon muutub ebanormaalseks.
- Düspraksia
Tegevusteraapiat saab teha ka düspraksiaga lastele, kellel on liikumis- ja keha koordinatsioonivõime häired.
- Õppimisraskused
Tegevusteraapiat vajavad ka lapsed, kellel on õpiraskusi näiteks kasvu- ja arenguprobleemide tõttu.
Erivajadustega lapsi juhendavad koolis tavaliselt arstid, psühholoogid, terapeudid ja õpetajad igapäevaste tegevuste õppimisel ja tegemisel, nagu lugemine, kirjutamine ja kehahügieeni järgimine (vannis ja hammaste pesemine). Eesmärk on, et nad saaksid tulevikus iseseisvalt elada.
Tegevusteraapia abil saab oma domineeriva käe vigastusega patsiente õpetada kasutama ka teist kätt oma oskuste harjutamiseks kahekäeline.
Kui on pereliikmeid või sõpru, kellel on ülaltoodud haigusseisundid, siis pole midagi halba, kui soovitate neil minna tegevusteraapiasse. Selle ravi saamiseks peate kõigepealt konsulteerima arstiga.
