Teooria kohaselt kogevad kõik leinamise või halbade uudiste saamisel 5 leinafaasi, milleks on eitamine, viha, läbirääkimised, depressioon ja aktsepteerimine. Igas inimeses saab neid faase läbida erineval viisil, järjestuses ja aegadel.
Leina 5 faasi teooria esitas esmakordselt psühhiaater nimega Elisabeth Kubler-Ross. Tänu sellele teooriale saab psühholoog või psühhiaater aidata inimest suunata, kui ta elab läbi oma elus keerulist olukorda.
Kurbus ja lein on loomulik reaktsioon, kui keegi kogeb halba sündmust või sündmust, olgu selleks pereliikme surm, lahutus või raske haigus, näiteks vähk või HIV. Kuigi kogemine on normaalne, ei ole sellest tundest tegelikult alati lihtne vabaneda.
5 leinafaasi, mida pead teadma
Pärast traumaatilise või halva sündmuse läbielamist läbib inimene järgmised 5 leinamise etappi:
1. Eitamise faas (eitamine)
Eitamine on leinamise esimene etapp. Selles etapis kipub inimene kahtlema või eitama, et tal on halb sündmus. Näiteks võib äsja raske haiguse diagnoosi saanud inimene arvata, et diagnoosis on viga.
See on inimese loomulik reaktsioon tunnetatava emotsionaalse või emotsionaalse valu minimeerimiseks. Nii hakkab ta aja jooksul sellele reaalsusele vastu astuma.
2. Viha faas (viha)
Pärast eitamisfaasi läbimist tunneb leinav inimene end vihasena ega lepi sellega, et tal on halb sündmus. See võib muuta ta ka pettunud, tundlikumaks, kannatamatuks ja muutlikuks tuju.
Selles etapis võib ta hakata esitama ka selliseid küsimusi nagu "miks mina?" või "mida ma valesti tegin, et see mu elus juhtuma peaks?". See viha võib olla suunatud igaühele, olgu siis iseendale, teistele, ümbritsevatele objektidele või isegi Jumalale.
3. Läbirääkimiste etapp (läbirääkimistel)
Nagu tulekahju, mis algselt leegis ja siis kustus, asendub vihane faas aeglaselt. Pärast vihase faasi läbimist läbib leinav inimene läbirääkimiste faasi. See on inimese emotsionaalse kaitsemehhanismi vorm, et ta saaks oma elu üle kontrolli tagasi võtta.
Seda faasi iseloomustab üldiselt süütunne kas enda või teiste ees. Lisaks sellele, kui nad sellesse faasi sisenevad, otsivad nad ka võimalusi, kuidas vältida halbade sündmuste juhtumist tulevikus.
4. Depressioonifaas (depressioon)
Pärast seda, kui katsed vastu seista ja kogetud karmi reaalsust muuta on ebaõnnestunud, tunneb leinatu sügavat kurbust, pettumust ja lootusetust. See on osa emotsionaalsete haavade moodustamise normaalsest protsessist.
Seda depressioonifaasi iseloomustab üldiselt väsimustunne, sage nutmine, unehäired, isutus või ülesöömine ning innukus igapäevaseid tegevusi teha.
Seda etappi võib öelda, et see on kõige raskem ja seda tuleb jälgida. Põhjus on selles, et leinatunne ja emotsionaalne valu, mida tuntakse, võivad viia ideedeni või enesetapukatseteni.
5. Vastuvõtmise faas (vastuvõtmine)
Aktsepteerimine on leinafaasi viimane etapp. Selles etapis suudab inimene leppida tõsiasjaga, et tema kogetud halvad sündmused juhtusid tõesti ja neid ei saanud muuta.
Kuigi kurbus, pettumus ja kahetsus võivad endiselt eksisteerida, on selles etapis inimene hakanud õppima ja kohanema uue reaalsusega elamisega ning aktsepteerima seda osana oma eluteekonnast.
Tegelikult, kui inimene oskab positiivselt mõelda, kasutab ta kogetud kibedat kogemust õppetunnina, et saada paremaks inimeseks.
Näpunäiteid halbadest sündmustest tõusmiseks
Igaüks läbib iga leinafaasi omal moel ja ajal. Te ei pruugi kogeda kõiki ülaltoodud leinafaase või võite isegi minna ühest leinafaasist teise edasi-tagasi. Need on kõik normaalsed asjad ja on osa tervenemisprotsessist.
Seega, et aidata teil või teie lähimatel olukorraga leppida ja ebameeldivatest sündmustest välja tulla, proovige järgida mõnda järgmistest näpunäidetest:
- Veeda rohkem aega lähedaste inimestega. Kui aga soovid üksi olla, võid paluda omaette aega, kuni tunned end paremini.
- Vältige sügavat kurbust üksi kandmast. Proovige rääkida lugusid või rääkida välja kõige lähedasemate inimestega või inimestega, keda usaldate.
- Kui teil on raske teiste inimestega rääkida, proovige oma südant puistata, pidades iga päev päevikut oma emotsioonide, tunnete, unistuste või lootuste kohta.
- Juhtige stressi, osaledes tegevustes, mis on lõbusad ja aitavad teil rahuneda, nagu regulaarne treening, meditatsioon või palve.
- Söö tasakaalustatud toitvat toitu ja puhka piisavalt.
- Vältima toimetulekumehhanismid ebasoodsad asjad, nagu alkohoolsete jookide tarbimine, narkootikumide tarvitamine, suitsetamine või enda vigastamine.
Leinamine on osa elust, mis on sageli vältimatu. Kuid ärge laske sellel juhtuda pikaajaliselt.
Kui teil või teie lähedastel on pärast halba sündmust raske leppida karmi reaalsusega, eriti kui see on põhjustanud terviseprobleemide sümptomeid, nagu depressioon, ärevushäired, unetus või psühhosomaatilised häired, on hea mõte konsulteerida psühholoog või psühhiaater, jah.
