Paljud inimesed ei mõista, et silm on organ, mis võib kahjustada. Üks sageli tähelepanuta jäetud silmakahjustuste oht on UV-kiirgus. Seetõttu on oluline silmi kaitsta, et ennetada haigusi, alates kataraktist kuni silmavähini.
Ultraviolett (UV) valgus on üks peamisi kiirgusest põhjustatud inimsilma vigastuste põhjuseid. Suurema osa sellest kiirgusest neelab sarvkest. Sarnaselt päikesepõletusest põhjustatud nahakahjustusega tuleneb see kahjustus valguskiirguse kogunemisest sarvkesta epiteeli.
Kokkupuude suure intensiivsusega UV-kiirtega, nagu päikesevalgus, halogeenlambid ja fotostuudios kasutatavad lambid, võivad otseselt põhjustada tõsiseid silmakahjustusi. Mitte ainult suure intensiivsusega, ülemäärane igapäevane pikaajaline kokkupuude UV-kiirgusega võib põhjustada ka mitmesuguseid silmahaigusi ning isegi suurendada kae ja silmakasvajate riski, nii hea- kui pahaloomuliste (silmavähi) tekkeks.
Mis juhtub silmadega, kui vaadata suure intensiivsusega valgust
Pikaajaline kokkupuude UV-kiirgusega võib põhjustada võrkkesta kahjustusi. Näiteks palja silmaga otse päikest vaadates. Tekitatud võrkkesta kahjustust nimetatakse päikeseretinopaatiaks.
Samuti on veel üks haigus, mida nimetatakse ultraviolettkiirguse keratiitiks, mis on põletus silma (sarvkesta) pinnal. Sarvkest kaitseb värvilist osa, mida nimetatakse silma vikerkestaks, ja mängib rolli silmasiseste struktuuride kaitsmisel. Sarvkesta kahjustust iseloomustavad sellised sümptomid nagu vesised silmad, ähmane nägemine, punased ja valulikud silmad ning valgustundlikkus. Lisaks valule võib selle osa kahjustus põhjustada nägemishäireid kuni punktini, kus silm liigutades valutab.
Silma pinnal esinevate kõrvalekallete näidete hulka kuulub pterygium. Pterygium on silma valge osa (sclera) membraani kasv, mis võib levida sarvkestale. Seetõttu on silmade kaitsmine kohustuslik. Ilma kaitseta võivad silma kahjustused koguneda, mis omakorda suurendab inimese riski haigestuda nendesse haigustesse.
Silmade kaitsmise tähtsus
Päikeseprillide kandmine on üks lihtsamaid viise kaitsta silmi UV-kiirte eest. Lisaks sellele, et prillid sobivad teie näokujuga, veenduge, et neil oleks ultraviolettkiirguse märgis.
Täpsemalt, siin on asjad, mida saate teha oma silmade kaitsmiseks, kui teete tegevusi väljaspool kodu.
- Hoiduge pinnase-, liiva- või tolmuosakestest, mis võivad sattuda silma.
- Erinevates majapidamistoodetes sisalduvad kemikaalid kahjuritõrjevahenditest taimepihustiteni ärritavad silmi. Nende ainetega kokkupuutumisel peske silmi koheselt voolava veega. Võib kasutada ka kontaktläätsede pesuvedelikku.
- Kandke silma- ja peakaitset teatud silmadele ohtlike spordialade puhul, nagu jalgrattasõit, ujumine ja golf. Silma sattunud võõrkehad võivad silma ärritada ja isegi haiget teha.
- Eemaldage ujumisel kontaktläätsed. Kandke ujumisprille, et kaitsta silmi kloori ja kloori eest, eriti kui teie silmad on tundlikud.
- Mitte ainult raske töö, liiga pikk arvutiekraani vaatamine töötamise ajal võib põhjustada ka silmaprobleeme, alates ebamugavustundest kuni peavaludeni. Tehke paus iga 20 minuti järel, et silmade koormust kergendada. Seda saab teha lihtsate asjadega, näiteks aknast välja vaatamisega.
- Lugedes ja töötades veenduge, et teie toas oleks piisavalt valgust. Samuti veenduge, et kasutate keevitusseadmetega töötamisel või saega lõikamisel kaitseprille.
- Päikese retinopaatia ja muude silmakahjustuste tekke vältimiseks on soovitatav vältida pikaajalist päikese käes viibimist. Kasutage kaitsena päikeseprille, mis blokeerivad 100% UV-kiirgust. Pidage meeles, et seda nõuannet tasub järgida ka siis, kui tegemist on muu suure intensiivsusega valgusega.
Peale silmade kaitsmise tegevuse on sama oluline lasta silmaarstil oma silmi kohe kontrollida, kui tunnete midagi ebatavalist, näiteks nägemise muutumist või silmavalu. Iga-aastane rutiinne silmade kontroll on oluline samm silmade tervise säilitamisel.
