Emakakaelavähi põhjust ei ole kindlaks tehtud, kuid see seisund tekib siis, kui emakakaela või emakakaela rakud arenevad pahaloomulisteks. Emakakaelavähkinfektsiooniga tihedalt seotud inimese papilloomiviiruse (HPV). Lisaks on selle vähi teket seostatud ka pärilikkuse ja sugulisel teel levivate haigustega.
Maailma Terviseorganisatsiooni ehk WHO andmetel on emakakaelavähk ehk emakakaelavähk naistel levinuim vähiliik neljas. Indoneesias on emakakaelavähk rinnavähi järel naistel levinuim vähitüüp.
Arvestades, et see haigus on väga surmav, peab iga naine teadma, millised riskitegurid võivad muuta ta emakakaelavähile vastuvõtlikumaks. See on oluline emakakaelavähi ilmnemise vältimiseks.
Tingimused, mis võivad põhjustada emakakaelavähki
Emakakaelavähi põhjus pole kindlalt teada. Siiski on mitmeid tegureid, mis võivad suurendada inimese riski selle haiguse tekkeks. Muu hulgas on järgmised:
1. Infektsioon inimese papilloomiviiruse (HPV)
Peaaegu kõik emakakaelavähi juhtumid on põhjustatud HPV viirusega nakatumisest. See viirus võib nakatada naha ja suguelundite, päraku ning suu ja kurgu pinnal olevaid rakke. Naine võib HPV-sse nakatuda riskantse seksuaalkäitumise tõttu. Näiteks sage seksuaalpartnerite vahetamine noorelt või seksimine ilma kondoomita.
2. Sugulisel teel levivate haiguste all kannatamine
Mitmed uuringud on näidanud, et emakakaelavähi risk on suurem naistel, kellel on olnud sugulisel teel levivaid haigusi, nagu kondüloomid, klamüüdia, gonorröa ja süüfilis.
Naistel, kes põevad sugulisel teel levivaid haigusi, on suur risk haigestuda emakakaelavähki. Seda seetõttu, et HPV-nakkus võib esineda koos sugulisel teel levivate haigustega.
3. Ebatervislik eluviis
Arvatakse, et naistel, kes on ülekaalulised ja söövad harva puu- ja juurvilju, on suur risk haigestuda emakakaelavähki. See risk suureneb, kui naisel on ka suitsetamisharjumus.
Arvatakse, et tubakas sisalduvad kemikaalid kahjustavad DNA rakke ja põhjustavad emakakaelavähki. Vähe sellest, suitsetamine nõrgestab ka immuunsüsteemi, muutes selle HPV-nakkuse vastu võitlemisel vähem tõhusaks.
4. Nõrk immuunsüsteem
Naistel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud, näiteks HIV/AIDSi tõttu või kes saavad immuunsüsteemi pärssivat ravi (nt vähiravi ja autoimmuunhaigused), on suurem risk nakatuda HPV-sse, mis on emakakaelavähi põhjustaja.
5. Antibeebipillide kasutamine
Mitmed uuringud on näidanud, et suukaudsete rasestumisvastaste vahendite (rasestumisvastaste tablettide) pikaajaline kasutamine võib suurendada emakakaelavähi riski. Emakakaelavähi ennetamise ohutuma alternatiivina valige mõni muu rasestumisvastane meetod, näiteks spiraal või spiraalne rasestumisvastane vahend.
Õige ja sobiva rasestumisvastase vahendi valimiseks tuleks täiendavalt konsulteerida günekoloogiga.
6. Rase noorelt ja raseOlen mitu korda rase olnud ja sünnitanud
Esmakordne rasestumine alla 17-aastaselt võib muuta naise vastuvõtlikumaks emakakaelavähile. Samuti arvatakse, et emakakaelavähi risk on suurem naistel, kes on olnud rasedad ja sünnitanud rohkem kui 3 korda.
Uuringute kohaselt võivad nõrgenenud immuunsüsteem ja hormonaalsed muutused raseduse ajal muuta naised HPV-nakkuse suhtes vastuvõtlikumaks.
7. Kas olete kunagi tarbinud detüülstilbestrool (DES)
DES on hormonaalne ravim, mida antakse naistele raseduse katkemise vältimiseks. Seda ravimit kasutavatel rasedatel on suurem risk emakakaelavähi tekkeks. See ravim võib samuti suurendada emakakaelavähi riski emal, keda ta kannab.
8. Pärilikud tegurid
Naisel on suurem risk haigestuda emakakaelavähki, kui on mõni naispere, kellel on diagnoositud sarnane haigus. Pole täpselt teada, mis selle aluseks on, kuid arvatakse, et see on seotud geneetiliste teguritega.
Emakakaelavähi riski vähendamiseks peate oma igapäevaelus rakendama tervislikke eluviise ja hoiduma riskantsest seksuaalkäitumisest eemale. Ärge unustage teha ka HPV vaktsineerimist emakakaelavähi ennetamiseks, samuti läbima emakakaelavähi sõeluuringut või varakult avastamist Pap-testi või IVA-testiga.
Seda ennetavat sammu saab teha arstiga konsulteerides. Kõik need ennetusmeetmed on olulised, sest emakakaelavähk ei põhjusta üldjuhul sümptomeid varajases staadiumis ja ilmneb alles siis, kui vähk on jõudnud kaugelearenenud staadiumisse.
