Lootosünnitus on pikka aega tuntud sünnitusviis. See meetod erineb pisut tavapärasest, kuna pärast lapse sündi nabanööri läbi ei lõigata. Miks see nii on ja mis on lootose sünnimeetodi taga?
Üldiselt lõigatakse nabanöör läbi varsti pärast lapse sündi ja sel ajal, kui platsenta on veel ema kehas. Seda tehakse, et vältida rasket verejooksu, mis võib tekkida pärast sünnitust. Lootose sünnimeetodi puhul see aga nii ei ole.
Lotose sünnimeetodi tundmaõppimine
Mõiste lootosünnitus viitab sünnitusviisile, mille kohaselt nabanööri ei lõigata läbi ja platsenta jäetakse vastsündinu külge kinni, kuni see eraldub iseenesest. Tavaliselt eraldub nabanöör 3–10 päeva jooksul pärast lapse sündi.
Seda meetodit toetab ka WHO soovitus, mis ütleb, et nabanööri läbilõikamisega tuleks edasi lükata ning nabanööri ei soovitata läbi lõigata liiga vara, välja arvatud hädaolukorras, kus imik ei saa hingata ja vajab imiku elustamist.
Tuginedes mitmete tähtaegsete ja enneaegsete imikute uuringutele, on nabanööri läbilõikamise mõneks ajaks edasilükkamisest saada mitmeid eeliseid, millest üks on see, et laps saab nabanöörist vere ja hapniku. .
See võimaldab lapsel esimesel 1-2 päeval olla rohkem punaseid vereliblesid ja rohkem rauda kuni 6 kuu vanuseni. Enneaegsete imikute puhul võib see toiming vähendada nakkusohtu ja vereülekannete võimalust.
Siiski on veel vaja täiendavaid uuringuid, et tagada lootose sünnimeetodi eelised. Seda seetõttu, et lootose sünd võib kaasa tuua ka riske, mida võivad kogeda nii ema kui ka loode.
Lootuse sünnimeetodi riskid
Lootose sünnitamise meetodi kasutamisel võivad tekkida mitmed riskid, nimelt:
Infektsioon
Platsenta sisaldab verd ja on vastuvõtlik infektsioonidele, mis võivad levida lapsele. Vahetult pärast lapse sündi muutub platsenta surnud koeks, kuna see ei saa enam verd ringelda.
See hõlbustab bakterite paljunemist surnud kudedes ja lõpuks mädanemist. Seetõttu eemaldatakse platsenta tavaliselt vahetult pärast sünnitust.
Kui otsustate kasutada lootose sünnimeetodit, jälgib teie arst või ämmaemand tavaliselt hoolikalt võimalike infektsioonide suhtes.
Kollatõbi
Nabanööri läbilõikamisega viivitamine liiga kaua võib suurendada ka riski, et lapsel tekib liigne bilirubiin, nii et laps on kollane (kollatõbi). See on tingitud nabanöörist saadavast liigsest verevarustusest.
Lootose sünnimeetodiga sündinud imikud vajavad pärast sündi tõenäoliselt pikemat raviaega.
Usutakse, et nabanööri läbilõikamisega viivitamine mõneks ajaks on kasulik nii emale kui ka lootele. Lõikamise edasilükkamise ajapiirangu ja lootose sünnimeetodi täpsete meditsiiniliste tingimuste üle aga alles arutatakse.
Nagu ka teiste meditsiiniliste protseduuride puhul, võib lootose sünniga kaasneda oht. Seetõttu pidage esmalt nõu oma arsti või ämmaemandaga, kui otsustate seda meetodit kasutada.
Seega saab arst läbi viia läbivaatuse ja teha kindlaks, kas teie seisund ja lootel on lootose sünnitamise meetodil võimalik läbi viia.
