Emotsionaalne intelligentsus on üks tegureid, mis võib toetada laste edukust nii koolis kui ka hiljem töömaailmas. Sel juhul on vaja vanemate rolli, et kujundada ja arendada laste emotsionaalset intelligentsust.
Emotsionaalne intelligentsus või emotsionaalne jagatis (EQ) on inimese võime emotsioone mõista, kasutada ja juhtida. EQ võib aidata kõigil, sealhulgas lastel, luua tugevaid suhteid, teha otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega.
Vähe sellest, hea EQ-ga on inimesel lihtsam kellegagi suhelda, ta on enesekindlam ja temast saab hea inimene. EQ-l on oluline roll ka laste kooliedukuse toetamisel.
Mõned näpunäited laste emotsionaalse intelligentsuse kasvatamiseks
Lapsed kipuvad kiiremini omaks võtma kõike, mida neile õpetatakse. Seetõttu on oluline, et iga lapsevanem hakkaks juba varakult oma lastesse sisendama emotsionaalset intelligentsust.
Siin on mõned viisid, kuidas oma lapse EQ-d arendada:
1. Näita käitumises head eeskuju
Lastele õpetamine teiste suhtes hästi käituma on nende emotsionaalse intelligentsuse treenimisel üks olulisi asju.
Lapse hea käitumise treenimiseks ja kurssi viimiseks saad igapäevaste harjumuste kaudu olla eeskujuks, kui soovid teistelt abi paluda.
Näiteks kui soovite teistelt abi küsida, harjutage oma last ütlema sõna "palun" ja ärge unustage lapsele pärast abi saamist meelde tuletada, et ta ütleks "aitäh".
Seega hakkab laps neid harjumusi teiste inimestega suheldes järk-järgult rakendama.
2. Aidates lastel emotsioone ära tunda
Emotsionaalse intelligentsuse kasvatamiseks tuleb lapsi treenida ja harida emotsioone ära tundma ja kontrollima. Saate suunata last oma emotsioone väljendama, näiteks filmi vaadates või pärast jutu või muinasjutu kuulamist.
Suhtlemine ja kiindumus on peamised võtmed, mis õpetavad lapsi emotsioone ära tundma ja neid kontrollima. Seetõttu on oluline, et iga lapsevanem küsiks sageli, mida laps tunneb, ning harjutaks last oma emotsioone ausalt ja avatult väljendama.
Kui laps käitub vägivaldselt või tal on jonnihoog, kuna ta tunneb negatiivseid emotsioone, näiteks viha, ärritust või pettumust, õpetage teda leevendama või suunama emotsioone positiivsete asjadega, näiteks kutsudes last mängima või kallistama.
3. Kasvata lastes empaatiat
Empaatia aitab lastel teistest hoolida ja luua hiljem häid suhteid oma keskkonnaga.
Saate arendada lapse empaatiat, õpetades teda olema tundlikum teiste tunnete suhtes. Näiteks kui ta räägib loo sõbrast, kes kaotas mänguasja, proovige küsida: "Kuidas te tunneksite, kui kaotaksite mänguasja?"
Kui ta vastab "kurb", proovige uuesti küsida: "Kas sa tahaksid mulle oma mänguasja laenata?" siis vaata vastust. Empaatiavõimelised lapsed on kindlasti nõus oma sõpradele mänguasju laenama.
Treenides lapsi harjuma mõtlema teiste inimeste tunnetele, on nad inimeste ja ümbritseva keskkonna suhtes empaatilisemad ja tundlikumad. See võib muuta nad ka targemaks ja teiste suhtes paremini käituma.
4. Õppige lapsi koos töötama
Koostöö ja vastastikune abistamine on oskused, mida saab õpetada vahetu kogemuse kaudu. Seda saab praktiseerida igapäevaelus, näiteks paludes lastel abi lihtsates majapidamistöödes, nagu laua koristamine ja puu- või juurviljade pesemine.
Pärast seda, kui ta on seda teinud, tänage oma last teid aitamise eest. See lihtne asi võib motiveerida lapsi olema empaatiavõimelisemad ja õnnelikumad teisi aitama.
5. Arendada probleemide lahendamise oskusi
Teine osa emotsionaalsetest oskustest on suutlikkus probleeme ise lahendada. Kui teie laps kakleb õe-venna või sõbraga, saate seda olukorda kasutada tema emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks.
Näiteks kui teie laps hakkab tüütuks muutuma, sest õde-vend teda mängides alati häirib, saate suunata ta lahenduse leidma, andes talle mitu tegevusvalikut, mida ta saab teha. Nii saavad lapsed õppida, kuidas probleeme õigesti otsustada ja lahendada.
6. Arenda enesekindlust
Saate õpetada lapsi suurendama enesekindlust ja motiveerida neid oma soove või eesmärke saavutama. Kuid lapsevanemana peate ka meelde tuletama, et see nõuab rasket tööd, pingutust ja palju aega.
Lisaks ei lähe igal äril, mida nad teevad, alati hästi ja selles peab ka ebaõnnestumisi olema. Siiski ei tõlgendata ebaõnnestumist alati negatiivse asjana. Lapsed saavad õppida samu vigu edaspidi vältima.
Teie toetus ja juhendamine võivad aidata teie lapsel emotsionaalset intelligentsust hästi arendada. Hea EQ korral kasvavad lapsed ja arenevad targad ja terved inimesed.
Kui teil on raske last juhendada või olete endiselt segaduses, kuidas oma lapse emotsionaalset intelligentsust treenida, proovige konsulteerida psühholoogiga.
