Laste käitumishäired on seisund, mille puhul lapsed käituvad sageli hälbivalt ja piiridest väljas, nii et neil on võimalus ennast ja teisi kahjustada. Käitumishäiretega lapsi peetakse sageli ulakateks ja isegi agressiivseteks.
Igal lapsel on erinev iseloom. Mõnikord võivad lapsed tunduda lahked ja jumalikud. Siiski on aegu, mil lapsed võivad paista ulakad ja tüütud. Ema ja isa peavad aga olema valvsad, kui teie pisipõnn sooritab sageli väärkäitumist, mis on palju rängem ja erineb teistest samavanustest lastest.
Lapsel võib öelda, et tal on käitumishäire, kui tal on hälbiv ja korduv käitumismuster või see püsib kauem kui 6 kuud.
Laste käitumishäired võivad põhjustada probleeme koolis või sõpradega. Käitumishäiretega lastel on tavaliselt raske läbi saada ning neil on vähem harmoonilised suhted koduste pereliikmete või teiste ümbritseva keskkonna inimestega.
Laste käitumishäirete sümptomid ja märgid
Laste käitumishäireid võib üldjuhul näha siis, kui laps käib koolis. Kuid teatud juhtudel võib käitumishäireid näha ka siis, kui lapsed on väiksemad, näiteks kui nad on väikelapsed.
Käitumishäiretega lastel on tavaliselt järgmised käitumismustrid:
- Kergesti vihane või raske emotsioone ohjeldada
- Impulsiivsus või raskused vastu seista soovile midagi teha
- Sageli vaidleb või kakleb teiste inimeste, näiteks vanemate, vanemate õdede-vendade või kooliõpetajate vastu
- Sage vägivald nii füüsiliselt kui ka verbaalselt teiste inimeste või loomade suhtes
- Sageli mõnitab teisi inimesi või käitumist kiusamine, võitlema ja tüli tegema
- Meeldib vihasena asju loopida ja lõhkuda
- Teeb sageli halbu tegusid, näiteks varastab ja valetab, ning on laisk õppima
- Tihti rikub koolieeskirju, näiteks jätab sage kooli vahelejätmine, suitsetab või isegi joob alkoholi ja narkootikume
Lisaks võivad käitumishäired tekitada lapsi ka teatud asjadest, näiteks mängimisest, sõltuvusse mängud. Mõnel juhul võivad käitumishäiretega lapsed isegi tegeleda ebamoraalsusega, näiteks seksuaalse ahistamise või eakaaslastega vaba seksiga.
Laste käitumishäirete riskifaktorid
Seni ei ole laste käitumishäirete põhjus kindlalt teada. Siiski on mitmeid tegureid, mis arvatavasti suurendavad laste käitumishäirete riski, sealhulgas:
Haiguslugu või teatud haigusseisundid
Laste käitumishäirete riski suurendamisel mängivad rolli ka teatud terviseprobleemid, mida lapsed kogevad alates emaüsas viibimisest kuni pärast sündi.
Mõned viidatud tegurid hõlmavad ema terviseprobleeme raseduse ajal, alatoitumist, enneaegset sünnitust või kõrvalekaldeid või ajuhäireid lastel.
Lisaks võivad halvad eluviisid nagu sage alkoholi tarbimine, suitsetamine või illegaalsete uimastite tarvitamine raseduse ajal suurendada ka laste hilisemate käitumishäirete riski.
Lastel esinevad psühholoogilised probleemid või psüühikahäired, nagu depressioon, skisofreenia, isiksusehäired ja bipolaarne häire, võivad samuti soodustada laste käitumishäireid.
Lapsevanemaks olemine ja peresuhted
Samuti on lapsel suurem risk käitumishäire tekkeks, kui tal on probleeme peresuhetes või kehv vanemlikkus.
Samuti on suurem risk käitumishäirete tekkeks lastel, kes on kasvanud või kasvanud vähem harmoonilises keskkonnas või kogenud vägivalda kas füüsiliselt, psühholoogiliselt või seksuaalselt.
Pärilikud või geneetilised tegurid
Lisaks kahele ülaltoodud tegurile on lapsel käitumishäire oht ka siis, kui ka üks tema pereliikmetest kannatab käitumishäire all.
Mõned käitumishäirete tüübid lastel
On mitmeid käitumishäireid, mis on lastel üsna tavalised, sealhulgas:
1. Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega (ADHD)
ADHD on laste kõige levinum käitumishäire. ADHD-d iseloomustavad sümptomid: raskused millegi tegemisele keskendumisel, hoolimatus, palju rääkimine ja suutmatus paigal püsida (hüperaktiivsus). Lisaks on ADHD-ga lapsed sageli uudishimulikud, teadmatud või segavad teiste tegevusi.
2. Autism
Autism on laste käitumishäire, mis raskendab laste suhtlemist ja suhtlemist teiste inimestega. Autismiga lapsed kogevad sageli muutusi või käitumist, mis erineb teistest lastest, näiteks:
- Vihane, nutt või naermine ilma nähtava põhjuseta
- Kalduvus korduvalt tegutseda või teatud liigutusi sooritada, nt käte õõtsumine või keha väänamine
- Tehke rutiinselt teatud tegevusi ja vihastage, kui rutiin on häiritud
- Jäik keel või kehaliigutused
- Meeldib või sööb ainult teatud toite
3. Opositsiooniline trotslik häire (KUMMALINE)
ODD hakkab tavaliselt ilmnema 8–12-aastastel lastel. Lisaks ärrituvusele käituvad ODD-ga lapsed tavaliselt reeglite vastu või eiravad seda nii kodus kui ka koolis.
Samuti tüütavad lapsed sageli tahtlikult teisi ja süüdistavad isegi teisi oma vigades. ODD-ga inimestel on ka kättemaksuhimuline iseloom ja nad maksavad sageli teistele kätte.
4. Käitumishäire (CD)
Käitumishäire on tõsine käitumis- ja emotsionaalne häire, mis põhjustab lastel vägivaldset käitumist, talle meeldib teatud esemeid lõhkuda ning koolis ja kodus on tavaliselt raske järgida reegleid.
Seda tüüpi käitumishäirega lastele meeldib tavaliselt valetada ja petta ning nad isegi ei kõhkle sooritamast seadust rikkuvaid tegusid, nagu vandalism, kaklemine või teiste vigastamine. Käitumishäiretega lapsed käitumishäire võib meeldida ka loomade piinamine.
Olenemata tüübist on laste käitumishäired haigusseisundid, mida psühholoogid ja psühhiaatrid peavad viivitamatult tuvastama ja ravima. Varajase ravi puudumisel võivad laste käitumishäired areneda psüühikahäireteks, mis võivad häirida laste kasvu ja arengut ning elukvaliteeti.
Käitumishäire tüübi määramiseks saavad psühhiaatrid ja psühholoogid teha lastele psühholoogilisi uuringuid. Kui lapse käitumishäire tüüp on teada, võib ta saada vajadusel ravi psühhoteraapia, mänguteraapia või ravimite vormis.
Käitumishäiretega laste koolitamine pole lihtne. Lapsevanemad, kelle lastel on käitumishäired, peavad olema kannatlikud ning pöörama oma lastele rohkem tähelepanu ja kiindumust. Ärge kartke küsida nõu psühholoogilt või psühhiaatrilt, kuidas selle häirega last õigesti harida ja juhendada.
