Uneskõndimise haigus ehk somnabulism on a seisund, kui inimene ärkab, kõnnib või teeb magades erinevaid tegevusi.Kuigi seda võib kogeda igaüks, esineb seda haigust sagedamini lastel.
Uneskõndimise haigus (uneskõndimineSee juhtub tavaliselt umbes 1-2 tundi pärast uinumist ja võib kesta 5-30 minutit. Lastel esineb unes kõndimist tavaliselt vaid aeg-ajalt ja see kaob vanusega.
Seda seisundit tuleb siiski jälgida, sest kui see jätkub, võib kukkumine või kõvade esemete tabamine põhjustada vigastusi.
Uneskõndimise haiguse põhjused
Uneskõndimise haiguse põhjus pole kindlalt teada. Arvatakse, et see seisund kandub aga vanemalt lapsele. Inimesel on suur oht kogeda uneskõndimist, kui mõlemal vanemal on see haigus esinenud.
Uneskõndimise haigust võib kogeda igaüks. Seda haigusseisundit esineb aga sagedamini lastel. Kuigi täpne põhjus pole teada, on selle esinemisega sageli seotud mitmeid tingimusi uneskõndimine, see on:
- Unepuudus
- Väsimus
- Ebaregulaarne uni
- Stress
- Purjus
- Teatud ravimite, näiteks antipsühhootikumide, stimulantide või antihistamiinikumide kasutamine
Lisaks ülaltoodud seisunditele on mitmed terviseseisundid, nagu palavik, GERD, südame rütmihäired, astma, Uneapnoeehk rahutute jalgade sündroomi seostatakse sageli ka uneskõndimise haigusega
Uneskõndimise haiguse sümptomid
Põhimõtteliselt jaguneb uni 2 unefaasiks, nimelt unefaasiks silmade kiire liikumine (REM) ja etapid mitte-silmade kiire liikumine (NREM). See etapp toimub iteratiivse tsüklina. NREM-i etapis on 3 unefaasi, nimelt:
- 1. faas, st silmad on kinni, kuid siiski kerge äratada
- 2. faas, kus südame rütm hakkab aeglustuma, kehatemperatuur langeb ja keha valmistub sügavaks uneks
- 3. faas, nimelt sügava une faas, kus inimesel on raske ärgata
Uneskõndimise haigus esineb NREM-i etapi 3. faasis. Uneskõndimise haiguse korral kogeb inimene tavaliselt kaebusi ja sümptomeid, näiteks:
- Magades ringi kõndimine
- Tehke magades erinevaid tegevusi
- Istub voodis lahtiste silmadega, kuid magab endiselt
- Silmad lahti, kuid tühja pilguga
- Segaduses ja ei mäleta, mida teha, kui ärkate
- Juhuslik ja ei reageeri vestlustele
- Ärgatuna käitub agressiivselt või ebaviisakalt
- Päeval unine
Täiskasvanutel esinevad unehäired võivad hõlmata keerukamat käitumist, nagu toiduvalmistamine, söömine, pillimäng ja isegi autojuhtimine.
Millal arsti juurde minna
Pöörduge arsti poole, kui teil või teie lapsel tekivad ülalmainitud kaebused ja sümptomid, eriti kui need esinevad sageli ja on seganud igapäevast tegevust ning ohustavad ennast või teisi.
Samuti peaksite konsulteerima oma arstiga, kui teil on unes kõndimisega seotud haigus või seisund, nagu rahutute jalgade sündroom või Uneapnoe.
Kui teil on diagnoositud uneskõndimise haigus ja teile on antud ravi, käige regulaarselt kontrollis. Lisaks ravi efektiivsuse jälgimisele on selle rutiinse kontrolli eesmärk ka vähendada tüsistuste riski.
Diagnoos Haigus Tmagama Bkõndima
Uneskõndimise haiguse diagnoosimiseks küsib arst küsimusi kogetud kaebuste, haigusloo ja tarbitavate ravimite kohta. Arst küsib ka pereliikmetelt või toakaaslastelt patsiendi magamisharjumuste kohta.
Arst viib läbi ka füüsilise läbivaatuse, et teha kindlaks muud võimalused, mis kaasnevad või põhjustavad uneskõndimise haigust. Järgmisena võib arst teha mitmeid toetavaid uuringuid, näiteks:
- Polüsomnograafia
Polüsomnograafia või une uuring Selleks registreeritakse kõik unetegevused, et jälgida une ajal esinevaid ajulaineid, vere hapnikusisaldust, südame löögisagedust, hingamismustreid ning silmade ja jalgade liigutusi.
- ElektroentsefalograafiaElektroentsefalograafia (EEG) eesmärk on mõõta aju elektrilist aktiivsust, kui arst kahtlustab uneskõndimise haiguse aluseks olevat muud tervislikku seisundit.
Uneskõndimise haiguse ravi
Uneskõndimise haigus üldjuhul ravi ei vaja, sest see võib iseenesest mööduda. Kui see seisund on aga juba ohtlik või häirib paljusid inimesi, on vaja ravi.
Uneskõndimise haiguse ravi kohandatakse selle põhjusega. Mõned ravimeetodid, mida saab teha, on järgmised:
Rakendus unehügieen
Uneskõndimise haiguse ilmnemisel soovitatakse inimesel parandada keskkonda ja varasemaid halbu uneharjumusi. Rakenda unehügieen saab teha mitmel viisil, nimelt:
- Looge tavaline unerežiim
- Vältige kofeiini- ja alkohoolsete jookide tarbimist enne magamaminekut
- Urineerimine enne magamaminekut
- Tehke magamistuba võimalikult mugavaks
- Tehes enne magamaminekut tegevusi, mis võivad meelt lõdvestada, näiteks võtta sooja vanni või lugeda kerget raamatut
Lisaks soovitatakse uneskõndimist põdevatel inimestel parandada oma elustiili, maandada positiivselt stressi ja teha regulaarselt trenni.
Psühhoteraapia
Üks näide psühhoteraapiast, mida saab teha, on kognitiivne käitumuslik teraapia (CBT), et muuta patsiendi mõtteviisi seoses unehäiretega, mida nad kogevad, parandades samal ajal une kvaliteeti.
Narkootikumid
Narkootikumide andmise eesmärk on vähendada igal õhtul unes kõndimise sagedust. Teatud tüüpi ravimid, mida võib manustada, on antidepressandid või bensodiasepiinid, näiteks klonasepaam.
Kui see häire esineb igal õhtul samal kellaajal, on teine viis sellest üle saamiseks äratada haige 15-30 minutit enne uneskõndimise haiguse sümptomite ilmnemist. Nii muutub unetsükkel ja loodetakse, et see leevendab kogetud seisundit.
Kui teie lapsel on sageli uneskõndimise haigus, tehke voodi mõlemale küljele täiendavad turvakaitsmed, et ta ei saaks madratsist maha. Vajadusel jälgige oma last igal õhtul või palkage selle eriülesande täitmiseks õde.
Samuti tuleb märkida, et uneskõndimise haiguse ravis on kõige olulisem tagada, et uneskõndimise haigusega ei kaasneks muid häireid või haigusi. Kui leitakse muid häireid, tuleb haigust ravida.
Uneskõndimise haiguse tüsistused
Kuigi uneskõndimise haigus ei ole ohtlik ja võib iseenesest paraneda, võib see põhjustada mitmeid tüsistusi, näiteks:
- Füüsiline vigastus
- Pikaajaline unehäired
- Muutused käitumises
- Vähenenud jõudlus koolis või töövõime
- Probleemid ühiskonnaelus
Uneskõndimise haiguste ennetamine
Uneskõndimise haigust saab ennetada järgmistel viisidel:
- Mugava magamiskeskkonna loomine
- Stressi juhtimine positiivsel viisil
- Vältige alkohoolsete jookide liigset tarbimist
- Vältige hilisõhtul töötamist
- Rakendage undistsipliini, järgides koostatud ajakava
- Regulaarselt treenides
- Piirake kofeiini sisaldavate toitude või jookide tarbimist, eriti enne magamaminekut
- Enne magamaminekut tegevuste tegemine, mis lõdvestavad meelt, näiteks sooja vanni võtmine, raamatu lugemine või muusika kuulamine
- Pöörduge arsti poole, kui teil on esinenud uneskõndimist või muid haigusi
