Silmade seisukorra ja nägemismeele hea ja ärkvel püsimise tagamiseks on oluline käia regulaarselt silmi kontrollimas. Selle läbimise ajal teeb silmaarst mitmeid analüüse ja silmauuringuid.
Silmad on organid, mille ülesanne on näha. Nägemismeel on üks osa viiest meelest, mis võimaldab meil ümbritsevaid asju ära tunda ja maailma näha.
Oma olulise rolli tõttu tuleb silmad hoida hea tervise juures, et need saaksid jätkata oma tööd.
Silmade tervise säilitamiseks on palju võimalusi, näiteks:
- Sööge toitvat toitu.
- Treeni regulaarselt.
- Ära suitseta.
- Kuuma päikese käes töötades kandke päikeseprille.
- Teatud tööde tegemisel kandke kaitseprille.
- Piirake sülearvuti, arvuti või mobiiltelefoni ekraani vaatamise aega. Kui töötate nende elektroonikaseadmetega, proovige iga 20 minuti järel teha pausi ja pöörata pilk kaugel asuvale objektile.
Lisaks mitmetele ülaltoodud viisidele tuleb silmade tervise säilitamiseks teha jõupingutusi ka korrapäraste silmakontrollide kaudu.
Tervishoiutöötajad, kes mängivad silmakontrollis rolli
Silmakontrolli eesmärk on jälgida silmade tervislikku seisundit, et silmahaigused ja nägemisfunktsiooni kahjustus oleks võimalikult varakult avastatud. Seega saab silmaprobleemide korral koheselt alustada ravimeetmeid.
Silmauuringuid võib teha silmaarst, keda abistavad teised tervishoiutöötajad, nimelt:
- Optometrist
Selle uuringuga saab optometrist kindlaks teha, kas patsiendil on silma refraktsioonihäired, näiteks lühinägelikkus, kaugnägelikkus või silindersilmad.
- Optometrist (optimist)Optometrist tegeleb silmaarsti retsepti alusel prillide valmistamise või kontaktläätsede valmistamisega. Lisaks prillide valmistamisele saab optisien teha ka uuringu, et teha kindlaks, kas patsiendi kasutuses olevad prillid on ikka kasutuskõlblikud või vajavad väljavahetamist.
Erinevat tüüpi silmauuringud
Silmakontrolli läbimisel teeb arst mitmeid uuringuid ja toetavaid teste, et hinnata silma kõikide osade toimimist ja nende funktsioone.
Järgmised on mõned levinumad silmaeksamitüübid:
1. Silma füüsiline läbivaatus
Enne silma füüsilise läbivaatuse tegemist küsib arst esmalt, kas patsiendil on silma- või nägemiskaebusi.
Pärast patsiendi kaebuste ja tervisliku seisundi küsimist teeb arst silmadele füüsilise läbivaatuse spetsiaalse lambi nn. pilulamp. Selle tööriista abil saab silmaarst hinnata silmalau sisemuse, sarvkesta, sklera (silma valge osa), silmaläätse, pupilli, vikerkesta ja silmamuna vedeliku seisundit.
Silma sügavamate osade (nt veresooned, närvid ja võrkkesta) uurimiseks viib arst läbi uuringu, kasutades instrumenti, mida nimetatakse oftalmoskoobiks.
2. Silmalihaste liikumise uurimine
Selle testi eesmärk on hinnata silmalihaste tugevust silmamuna liigutamisel. Selle läbivaatuse käigus palub arst patsiendil silmalaud sulgeda ja avada ning seejärel jälgida arsti sõrme või muu eseme liikumist.
3 Nägemisteravuse test (refraktsiooni test)
Selle protseduuri eesmärk on kindlaks teha, kui selge on patsiendi nägemine, kui ta näeb objekti teatud kaugusel. Nägemisteravuse testimiseks kasutatakse tavaliselt Snelleni kaarti, mis on spetsiaalne kaart, mis koosneb erineva suurusega tähtedest ja numbritest.
Selle testi tegemisel palutakse patsiendil esmalt eemaldada prillid või kontaktläätsed ja seejärel lubab uurija patsiendil istuda hea valgustusega ruumis. Pärast seda palub uurija patsiendil lugeda Snelleni kaardil olevaid tähti või numbreid, mis asetatakse umbes 6 meetrit patsiendi istme ette.
Kui silmas on murdumisviga, kasutab uurija prillitaolist instrumenti, mida nimetatakse fooropter määrata patsiendile kasutamiseks sobivate prilliläätsede paksus.
Pärast nägemise korrigeerimist aparaadiga määrab arst prillid või kontaktläätsed vastavalt patsiendile sobiva läätse suurusele.
4. Nägemisvälja kontroll
Selle uuringu eesmärk on hinnata patsiendi silmade võimet näha enda ümber olevaid objekte, kui silmad on fokusseeritud ühte punkti.
Selle uuringu käigus palutakse patsiendil esmalt istuda ja üks silm käega katta, seejärel suunab arst patsiendi keskenduma avatud silma ees olevale punktile. Patsiendil palutakse uuringu ajal mitte liigutada silmi ega pead.
Pärast seda liigutab arst oma sõrme või teatud eset erinevatest külgedest ja patsiendil palutakse öelda "jah", kui ese või arsti sõrm hakkab paistma. Seejärel tehakse see uuring teisele silmale.
5. Värvipime test
Värvipimeduse test on uuring, mille käigus tehakse kindlaks, kas patsiendil on värvipimedus või raskusi teatud värvide tuvastamisega.
Seda silmauuringut tehakse kõige sagedamini Ishihara testiga. Selle värvipimeda uurimismeetodi puhul palutakse patsiendil nimetada teatud number või muster, mis kuvatakse spetsiaalsel värvilisel kaardil.
Kui patsiendi nägemine on normaalne, näeb ta kaardil olevaid numbreid. Kui aga patsient on värvipime, on number loetamatu või kuvatakse nagu mis tahes muu number.
6. Tonomeetria
Tonomeetria on test, mida tehakse silmamunasisese rõhu või silmasisese rõhu (IOP) mõõtmiseks. See test tehakse selleks, et kontrollida haigusi, mis võivad suurendada silmarõhku, nagu glaukoom.
Tavaliselt tehakse kaks tonomeetrilise uuringu meetodit, nimelt:
- Aplanatsiooni tonomeetriaSelle uuringu käigus annab arst silmatilku, mis sisaldavad lokaalanesteetikumi nii patsiendi silmadesse kui ka spetsiaalset värvi silma. Mõne minuti pärast, kui lokaalanesteetikumi toime on alanud, palutakse patsiendil ette istuda pilulamp avatud silmadega.
Pärast seda asetab arst patsiendi silmamuna mõlemale pinnale spetsiaalse instrumendi, et hinnata palli sees olevat rõhku. Kuna see on lokaalanesteetikumiga maha jäetud, on see uuring valutu.
- Kontaktivaba tonomeetriaKontaktivaba tonomeetria puhul kasutatakse õhku, mis puhutakse silma. Selle uuringu käigus ei ole silmamuna külge kinnitatud instrumenti, seega valu ei esine.
Mõned neist silmauuringutest tehakse teie tegemise ajal ülevaatus silmade tervis. Pidage meeles, et isegi kui teil pole nägemise või silmaprobleemide üle kaebusi, on siiski vajalik vähemalt iga 2 aasta järel silmaarsti poole pöörduda silmade kontrollimiseks.
