Kaljuronimise kasulikkuses keha tervisele ei maksa kahelda. See spordiala, mis on teadaolevalt väljakutseid pakkuv ja adrenaliini vallandav, on kasulik mitte ainult füüsilisele tervisele, vaid ka vaimsele tervisele. Siiski veenduge, et olete seda tehes ettevaatlik.
Kaljuronimist tehakse tavaliselt avamaal, mis on täis kõrgeid kaljusid. Selle spordialaga saab aga tegeleda ka ruumis, kus on kunstlik kaljuseina rajatis (siseruumides seinaronimine).
Kaljuronimine on tuntud kui tegevus, mis võib põletada palju kaloreid. Tegelikult arvatakse, et see spordiala põletab kaks korda rohkem kaloreid kui mäkke ronimine.
Kalju pikkuse eelised
Kaljuronimisel töötavad paljud lihased, nii üla- kui ka alakeha lihased, sealhulgas selg, kõht, õlad, käed ja jalad. Tegelikult on kaljudel ronides ka sõrmed treenitud.
Kui seda regulaarselt teha, võib kaljuronimine suurendada keha painduvust ja paindlikkust ning tugevdada keha lihaseid. Lisaks on kaljuronimisel mitmeid muid eeliseid, nimelt:
- Parandage keskendumisvõimet ja keskendumist
- Ehitage enesekindlust
- Toimetulekuks stressiga või depressiooniteraapiana
- Kaalu kaotama
- Teatud haiguste, näiteks südamehaiguste riski vähendamine
- Parandage une kvaliteeti
Asjad, mida otsida enne kaljuronimisega alustamist
Kui kardad kõrgust, pole kaljuronimine tegelikult tegevus, mida vältida. Selle hirmu kadumiseks veenduge, et mõistate, kuidas ohutult kivi otsa ronida. Sagedase harjutamise intensiivsus suurendab teie enesekindlust ja muudab teid julgemaks.
Kaljuronimine on turvaline ja riskantne spordiala, eriti kui seda tehakse päris kivil. Vigastusvõimalus on tõepoolest väiksem, kui kaljuronimist tehakse siseruumides, sest ohutusstandardid on adekvaatsemad ja seal on valvurid, kes teid alati turvaköiega jälgivad.
Siiski oleks parem, kui valdaksite esmalt hästi kaljuronimise tehnikaid, et vältida soovimatuid ohte, sealhulgas käte ja jalgade õiget asetust. Tehnika õppimist ja süvendamist saate alustada rajatises siseruumides ronimine.
Lisaks on mõned näpunäited, millele võiksite kaljuronimisele minnes tähelepanu pöörata, nimelt:
- Kandke mugavaid ja mitte kitsaid riideid.
- Varustage end turvavarustusega, nt rakmed või spetsiaalsed kingad.
- Enne ronimise alustamist soojendage.
- Kaljuronimise ajal keskenduge ja säilitage keskendumisvõime.
- Tehke paus, kui hakkate end väsinuna tundma või vajate puhkamiseks aega.
- Ärge suruge ennast, kui te pole tugev või teil on raskusi ronimise jätkamisega.
- Õppige kindlasti kaljuronimise ohutussüsteem selgeks, et tegevus, mida teete, oleks endiselt lõbus.
Olles teadnud kaljuronimisest saadavaid eeliseid, võite mõelda selle spordiala proovimise peale. Siiski pidage meeles, et kaljuronimine ei ole spordiala, millega igaüks võiks tegeleda.
Kui teil on diabeet, kõrge vererõhk ja kõrge kolesteroolitase, pidage enne kaljuronimist nõu oma arstiga. Samamoodi, kui teil on põlveliigese või artriidi häired.
Teades oma keha seisundit, saate kaljuronimisest saada kasu tervisele ilma ohtlikke riske kandmata. Seetõttu ärge kõhelge konsulteerige arstiga, et teha kindlaks, kas teie keha seisund võimaldab teil kaljuronimist harrastada.
