Erineva teabe tundmaõppimine unetuse müütide kohta

Unetusest on palju müüte, mis ringlevad tänapäevalgi. Tegelikult pole need müüdid tingimata tõesed ja võivad tegelikult olla eksitavad. Seetõttu on oluline, et saaksite unetuse kohta rohkem teavet, sealhulgas selle seisundiga seotud müüte ja fakte.

Unetus on haigus, mille all kannatajatel on unehäired. Kui see on kestnud pikka aega, võib unetus tekitada haigetel väsimust, sageli tegevuste ajal unisust ja keskendumisraskusi.

Vähe sellest, korralikult ravimata unetus võib põhjustada ka muid terviseprobleeme, nagu mälu ja seksiisu vähenemine, immuunsüsteemi nõrgenemine ja psüühikahäired, nagu ärevushäired ja depressioon.

Erinevad müüdid unetuse kohta

Siin on mõned unetuse müüdid ja nende taga olevad faktid:

1. Magage kiiremini, kui vaatate telesaateid

Une- ja ärkveloleku tsükleid reguleerib ajus toodetav hormoon melatoniin. Tänu sellele hormoonile saate öösel magada ja järgmisel hommikul ärgata.

On olemas unetuse müüt, mis ütleb, et saadete vaatamine televiisorist, sülearvutist või nutitelefoni võib panna inimese kiiremini magama, et saaks unetusest jagu. See aga ei vasta tõele.

Harjumus sageli öösel televiisorit või elektroonilisi ekraane vaadata võib tegelikult põhjustada häireid hormooni melatoniini tootmises. Selle tulemusena on teil raskem kvaliteetset und saada.

Kui teil on öösel raske magada, proovige taotleda unehügieen ja kuulake pehmet rütmilist muusikat, mis muudab teid lõdvemaks ja kergemini magama jääma.

2. Keha saab vähese magamisega harjuda

See unetuse müüt ei vasta tõele ja pigem vastupidi. Unepuuduse harjumus ei ole tegelikult keha tervisele hea, sest see võib keha väsitada.

Pikas perspektiivis võib see halb harjumus suurendada erinevate terviseprobleemide, nagu keha koordinatsiooni häired ja psühholoogilised probleemid, nagu meeleolu kõikumine, liigne ärevus, depressioon, hallutsinatsioonid ja paranoia, riski.

Mitte ainult psüühikahäired, vaid ka unepuudus võib suurendada riski haigestuda erinevatesse haigustesse, nagu südame rütmihäired (arütmiad), südamepuudulikkus, infarkt, insult, kõrge vererõhk.

3. Ärajäänud unetunnid saab asendada hilisemal ajal

Paljud inimesed, kes sageli lühendavad tööpäeva jooksul unetunde ettekäändel, et nad on hõivatud. Selle asemel korvavad nad vahelejäänud unetunnid nädalavahetustel üle magamisega.

Tegelikult võib see harjumus häirida keha loomulikku unegraafikut, nii et unetus süveneb.

Üks tõhus viis kaotatud unetundide korvamiseks on oma tegevusgraafiku ümberkorraldamine ja iga päev piisava une tagamine. Täiskasvanute ideaalne unetundide arv on 7–9 tundi ööpäevas.

4. Unerohud on tarbimiseks ohutud ja kahjutud

Unerohud võivad aidata teil öösel paremini magada, kuid neid tuleks kasutada ainult arsti järelevalve all. Unerohtude kasutamine on samuti üldjuhul vaid lühiajalise unetuse raviks.

Ebaõige kasutamise korral võivad unerohud tekitada sõltuvust või sõltuvust. Lisaks võivad unerohud põhjustada ka erinevaid kõrvalmõjusid alates kõhulahtisusest, peavalust, suu- ja kurgukuivusest, kõrvetistest, valudest rinnus ja lõpetades mälukaotusega.

5. Magamine võib unetusest jagu saada

Uinumisel on igaühele erinev mõju. Mõned inimesed võivad avastada, et umbes 15-minutiline magamine päeva jooksul värskendab keha ja hõlbustab pärast uinumist.

Kuid teisest küljest võib uinakute tegemine inimese öist und raskendada, eriti unetuse korral.

Kui olete väsinud ja soovite oma energia suurendamiseks kiiresti uinakut teha, proovige enne kella 15:00 magada vaid 10–20 minutit. See võib takistada teil öiseid uneprobleeme.

6. Unehäired võivad taanduda iseenesest

On palju asju, mis võivad inimesel põhjustada unehäireid, alates kergetest, nagu harjumus hiljaks jääda või öösel elektroonilisi ekraane vahtida, kuni tõsisemate põhjusteni, nagu teatud haigused või haigusseisundid.

Seetõttu tuleb unehäirete õigeks raviks esmalt välja selgitada põhjus. Trikk on konsulteerida arstiga, et läbida uuring ja saada õige ravi.

Et mitte lasta end valesti informeerida, ei tasu kohe uskuda erinevaid unetuse ja unehäiretega seotud müüte, mis laialt levivad. Püüdke leida õiget teavet unetuse kohta, konsulteerides arstiga või lugedes teavet usaldusväärsetelt tervisesaitidelt.

Aeg-ajalt esinev unetus on normaalne ja selle pärast pole põhjust muretseda. Uut unetust tuleb jälgida, kui see on tekkinud pikemat aega või põhjustab teatud terviseprobleeme, nagu väsimus ja raskused igapäevaste tegevuste sooritamisel.

Seega, kui tunnete end sellest seisundist häirituna või unetus ei kao, peaksite õige ravi saamiseks pöörduma psühhiaatri poole.