Lootevee emboolia on seisund, kui lootevesi siseneb ema vereringesüsteemi ja seguneb selles. Sünnituse ajal või pärast seda tekkida võivaid seisundeid on üldiselt raske ennetada ja need kujutavad endast ohtlike tüsistuste ohtu nii emale kui ka lapsele.
Lootevee emboolia on üks haruldasi sünnituse tüsistusi, kuid seda on raske ennetada ja varakult avastada. See seisund tekib tavaliselt ootamatult ja põhjus on teadmata.
Lootevee emboolia riskifaktorid
Lootevee emboolia ilmneb tavaliselt ootamatult, ilma nähtava põhjuseta. Tegelikult võib hea tervisega rasedatel ootamatult tekkida lootevee emboolia sünnituse ajal. See seisund on aga väga haruldane.
Kuigi täpne põhjus pole teada, on mitmeid tegureid, mis arvatavasti suurendavad amnionivedeliku emboolia riski, sealhulgas:
- Rasedate vanus üle 35 aasta
- Platsenta häired, nt platsenta rebend ja platsenta previa
- Preeklampsia
- Probleemid amnionivedelikuga, näiteks liiga palju lootevett (polühüdramnion)
- Tarneviis keisrilõike või tangide abil
- Sünnitusprotsessi käivitamiseks kasutage induktsioonimeetodit
- Kaksikute rasedus
- Kõhu või emaka vigastused
- Allergiline reaktsioon amnionivedelikule
Mõned märgid ja sümptomid Amniootilise vedeliku emboolia
Lootevee emboolia ilmnemisel võib rasedatel naistel tekkida hapnikupuudus (hüpoksia), vererõhu järsk langus ja vere hüübimishäired.
Need seisundid võivad põhjustada järgmisi sümptomeid:
- Õhupuudus või raske hingamine
- Iiveldus ja oksendamine
- Külm higi
- Sinine nahk ja huuled (tsüanoos)
- pekslemas rinnus
- Krambid
- Teadvuse kaotus või minestamine
- Verejooks
Loote ajal võib amnionivedeliku emboolia põhjustada loote stressi. Kui seda haigust kohe ei ravita, võib see ohustada loote elu.
Käitlemine Amniootilise vedeliku emboolia
Kuigi amnionivedeliku emboolia on suhteliselt haruldane, on see ohtlik seisund ja seda tuleb koheselt arstiga ravida. Kui nad ei saa kohe ravi, on lootevee embooliaga emadel oht ohtlike tüsistuste tekkeks, nagu ajukahjustus, hingamispuudulikkus, šokk ja südameseiskus.
Lootevee emboolia seisundi raviks võivad arstid läbi viia mitmeid ravietappe, näiteks:
Hapnikravi
Amnionivedeliku emboolia võib põhjustada ema ja loote verevoolu tõkestamist. Selle tulemuseks on ema ja loote hapnikupuudus. Seetõttu annavad arstid üldjuhul täiendavat hapnikku.
Lisaks sellele, et hapnikravi aitab emal normaalselt hingata, on see oluline ka elutähtsate elundite, nagu kopsude, südame ja aju hapnikuvarustuse säilitamiseks, et need korralikult toimiksid.
Kui lootevee emboolia tõttu on hingamis- või südameseiskus, teostab arst kardiopulmonaalset elustamist.
Vereülekanne
Amniootilise vedeliku emboolia võib põhjustada rasket verejooksu, mida on sünnituse ajal või pärast seda raske peatada. Kaotatud vere asendamiseks võivad arstid teha vereülekandeid.
Narkootikumid
Ravimite andmise eesmärk on ületada lootevee emboolia tõttu tekkivad häired. Näiteks kui lootevee emboolia põhjustab emal südameprobleeme, võib arst välja kirjutada ravimeid, mis tugevdavad südame tööd.
Vahepeal võib arst raske verejooksuga toimetulemiseks anda ravimeid verejooksu peatamiseks. Teatud juhtudel võib arst määrata amnionivedeliku emboolia raviks ka kortikosteroidravimeid.
Amniootilise vedeliku emboolia on hädaolukord sünnituse või raseduse ajal. Lootevee embooliaga emad vajavad üldiselt intensiivravi ja hoolikat jälgimist intensiivraviosakonnas.
Lootevee embooliaga emadele sündinud lapsi tuleb tavaliselt ka NICU-s jälgida, eriti kui nende seisundit peetakse ebastabiilseks.
Lootevee emboolia riski varaseks tuvastamiseks ja ennetamiseks peavad rasedad naised regulaarselt läbi viima raseduskontrolli sünnitusarsti või ämmaemanda juurde.
Lootevee emboolia riski vähendamiseks peavad rasedad naised läbima ka sünnituse sobivas tervishoiuasutuses, näiteks haiglas või sünnituskliinikus.
