Kas olete kunagi kuulnud, et imikud tunnevad teie kogetavat stressi? Tutvuge faktidega siin, et teaksite, kuidas nendega toime tulla.
Kui kogete stressi ja teie laps muutub pahuraks ja nutab kogu aeg, võib juhtuda, et ta on "nakatatud" stressist, mida tunnete. Põhjus on selles, et kuigi nad ei saa veel rääkida, suudavad imikud juba tuvastada emotsioone, mida tunnete.
Imikud õpivad ära tundma keskkonnast tulenevaid emotsioone
Pärast sündi hakkavad imikud õppima tundma ümbritsevate inimeste, eriti ema ja isa emotsioone. Uuring näitab, et stress, mida tunnete, võib mõjutada teie lapse emotsioone. Näiteks võib ta tunda kurbust, kui ta näeb oma vanemaid kurvana või olles halb tuju.
Kui beebi on 2,5 - 6 kuud vana, oskab ta juba vanemate nägudelt eristada kurbi ja rõõmsaid ilmeid. Teie väike laps näeb õnnelik välja, kui vaatate talle naeratades otsa. Teisest küljest võib ta tunduda ärritunud või kurb, kui olete vihane. Tegelikult võib ta kogeda stressi, kui näete stressis välja, nii et peate olema ettevaatlikum, kuidas millelegi reageerite.
Olge nüüd, hakake stressi hästi juhtima
Kogetava stressiga tuleb korralikult toime tulla, sest lisaks sellele, et saate oma võsukese "stressist nakatada", võib see mõjutada ka tema kasvu ja arengut.
Selleks peate kogetud stressiga toime tulema, tehes järgmist.
1. Stressi põhjuste mõistmine
Peate mõistma olukorda või asja, mis teid masendusse teeb. Näiteks kui tunnete end oma pisikese eest hoolitsemisega survestatuna ja ülekoormatuna, proovige rääkida oma isa või lähima perega. Lähima keskkonna toel saab ema selle läbi teha ja leida väljapääsu.
2. Rääkige lähimate inimestega
Ärge eraldage end stressi kogedes, sest see muudab teie seisundi ainult hullemaks. Peate ikkagi suhtlema ja oma partneri, perekonna või sõpradega oma ärevusest rääkima.
Tegelikult ei kõhkle emad vanematelt või teistelt emadelt küsimast kogemuste kohta, mida nad pärast laste saamist läbi elasid.
3. Hoia tervist
Et saaksite oma lapse eest edaspidigi hoolitseda, peate esmalt hoolitsema oma tervise eest. Puhka piisavalt, toitu tervislikult ja tarbi piisavalt vedelikku, et leevendada kogetud stressi.
4. Leia aega enda jaoks
Olgugi, et sul on juba lapsed, tuleb ikka enda jaoks aega varuda või minu aeg. Seega, kui tunnete end kõigest väsinuna, proovige korraks välja minna, et sõpradega välja minna, või suunduge ilusalongi hooldusele.
Väikese võid jätta mõneks ajaks isale või lähimale usaldusväärsele inimesele. Tehes asju, mis sulle meeldivad, võid taas innustada oma pisikese eest hoolitsema.
5. Aktsepteeri teiste abi
Stress saab tavaliselt alguse sellest, et oled kõike korraga tehes üle koormatud. Proovige aeg-ajalt mõni töö, näiteks pesupesemine ja maja koristamine, kellelegi teisele delegeerida.
Peate isegi isaga suhtlema, et vajate ikkagi tema abi. Võite paluda isal aidata teil mõnda ülesannet täita, näiteks lutipudelite pesemist.
Kui tunnete end endiselt stressis, kuigi olete kasutanud erinevaid ülaltoodud meetodeid, pöörduge psühhiaatri või psühholoogi poole. Põhjus on selles, et pikaajaline stress võib olla märk sellest, et teil on sünnitusjärgne depressioon.
Mida varem oled stressist vaba, seda väiksem on ka oht, et võsuke "nakatub" ema negatiivsetesse emotsioonidesse, et tema kasv ja areng oleks optimaalne.
