Kui lapse kõnevõimed ei ole optimaalsed või ei vasta tema eale, vajab ta tõenäoliselt kõneteraapiat. Kõneteraapia on meetod, mille eesmärk on kõne parandamine ning keele mõistmine ja väljendamine.
Lisaks verbaalsele keelele hõlmab kõneteraapia ka mitteverbaalse keele vorme. Selle meetodi optimeerimiseks hõlmab kõneteraapia kahte asja. Esimene asi, mida teha, on optimeerida suu koordinatsiooni, et oleks võimalik tekitada helisid sõnade moodustamiseks. See suuline harjutus on oluline ka selleks, et lapsed suudaksid lauseid koostada, sealhulgas oskust artikuleerida, sujuda ja reguleerida häält.
Teine asi, mida arendatakse, on keele mõistmine ja jõupingutused keele väljendamiseks. Lisaks kõnehäiretele või keele mõistmisele on kõneteraapiat kasutatud ka muude haiguste, näiteks neelamishäirete ravimiseks.
Häiring Suhtlemine Kes vajab logopeedilist ravi
Põhimõtteliselt on suhtlemishäire, mis võib lapsega juhtuda ja vajab kõneteraapiat, lapse kõnevõime häirimine. Kõnehäired, mis võivad vajada kõneteraapiat, on järgmised:
- Laste keeleoskus mis häiritudSeda tüüpi häirete hulka kuulub kogelemine. See häire võib esineda silpide kordamises või kõnes, mis peatub teatud tähtedel.
- Artikulatsiooni rikkumine
Nimelt laste raskused helide tekitamisel või teatud silpide selgel hääldamisel. Need kaks tingimust põhjustavad selle, et teine kuulaja ei saa aru, mida ta räägib.
- Hääle ebaselgus või resonants
Seda tüüpi häire võib põhjustada ebamugavust või valu, mis tekib siis, kui laps räägib. Tavaliselt iseloomustavad helitugevuse häired või heli ebaselgus. Sel juhul ei saa häire lapse sõnadest selgelt aru.
Lisaks kõnega seotud häiretele võib kõneteraapiat vaja minna ka lastele, kellel on probleeme teiste inimeste sõnade vastuvõtmise ja keele väljendamisega. Seda tüüpi häired hõlmavad järgmist:
- Sõnavara häiredRaskused sõnade kokku panemisel lausete moodustamiseks. Sõnavara vähene arv ja sõnade õige paigutamise raskus vestluses.
- Kognitiivne häire
Lisaks on lastel suhtlemisraskusi ka mälu-, tähelepanu- ja tajuhäirete tõttu. Lisaks kõneteraapiale peavad laste kognitiivsed häired hindama ka laste arengu eksperdid.
- AutismKõneteraapiat võivad vajada ka autismihäiretega lapsed. Autism võib põhjustada kõne- ja mitteverbaalse suhtluse häireid. Kui see nii on, võib kõneteraapia mängida võtmerolli autismi ravis.
- MutismMõnikord on lapsi, kes saavad mõnes kohas (näiteks kodus) normaalselt rääkida, kuid koolis või avalikes kohtades ei taha laps üldse teiste inimestega rääkida. Põhjuseid võib olla mitu, näiteks piinlik tunne, ärevus või see, et sulle ei meeldi teiste inimestega suhelda. Seda seisundit nimetatakse selektiivseks mutismiks. Seda seisundit saab korrigeerida psühhoteraapiaga, samuti kõneteraapiaga.
- Keele mõistmise või töötlemise raskused
Kõneteraapiat on vaja siis, kui lastel on raske mõista, mida teised räägivad, lihtsaid käske ja reageerida teiste inimeste kõnele. Seda seisundit kogevad sageli lapsed, kellel on kuulmistöötluse häire.
Lisaks laste keelehäirete ületamisele saab seda teraapiat rakendada ka teatud haigustega, näiteks düsfaagiaga lastel. Düsfaagia on häire närimisel, neelamisel, söömise ajal köhimisel, söömisel lämbumisel ja toidu vastuvõtmisel.
Et mitte hiljaks jääda, peaksid vanemad laste häireid ette nägema, et kõneteraapiaga saaks tegeleda võimalikult varakult. Näiteks kui kuue kuu vanune laps ei saa täishäälikuid hääldada, on kõige parem konsulteerida kohe lastearstiga. Pöörduge arsti poole, kui teie võsuke ei ole 12 kuu vanuselt suutnud öelda ühtegi lihtsat sõna või on tema kasvamisel ja arengul muid takistusi.
