Kogelemine on seisund, mis häirib inimese kõnevõimet. Seda seisundit iseloomustab silpide, lausete, helide kordamine või sõna häälduse pikendamine. Kuigi seda võib kogeda igaüks, esineb seda seisundit sagedamini alla 6-aastastel lastel.
Kogelemise peamine põhjus pole täpselt teada. Siiski arvatakse, et see seisund on seotud geneetiliste tegurite, kasvu või emotsionaalse (psühhogeense) stressiga. Kogelemine võib olla seotud ka aju, närvide või kõnega seotud lihaste häiretega (neurogeenne).
Lastel on kogelemine normaalne ja võib aja jooksul iseenesest mööduda, mõnel juhul võib kogelemine kesta täiskasvanueas koos sümptomite süvenemisega. See võib kaasa tuua enesekindluse kaotuse ja sotsiaalsete suhete katkemise.
Põhjusja kogelemise riskifaktorid
Kogelemise täpne põhjus ei ole teada, kuid mõned uuringud näitavad, et kogelemine on seotud järgmise nelja teguriga:
geneetilised tegurid
Konkreetne kogelemist põhjustav geen pole veel teada. Andmed näitavad aga, et ligi 60% kogelevatest inimestest on ka mõni pereliige, kes kogeleb.
Lapse kasv või areng
Kogelemist esineb tavaliselt alla 5-aastastel lastel. See juhtub seetõttu, et lapse keel või kõneoskus pole veel täiuslik, seega on see üsna loomulik.
Neurogeenne
Kogelemist võivad mõjutada kõnevõimega seotud aju, närvide ja lihaste häired. Selle seisundi võib põhjustada õnnetus, see võib olla ka haiguse, näiteks insuldi, traumaatilise ajukahjustuse või Alzheimeri tõve tagajärg.
Emotsionaalne trauma (psühhogeenne)
Kuigi kogelemine on haruldane, võib see olla seotud ka emotsionaalse traumaga. See seisund esineb tavaliselt täiskasvanutel, kellel on tõsine stress või teatud vaimuhaigused.
Lisaks ülaltoodud tingimustele võivad kogelemise ilmnemist või süvenemist esile kutsuda mitmed tegurid, nimelt:
- Meessoost
- Vanus üle 3,5 aasta vana
- pidurdunud kasv ja areng lapsepõlves
- Stress, näiteks nurka surutud, kiiresti rääkima sunnitud või surve all
Kogelemise sümptomid
Kogelemise sümptomid ilmnevad tavaliselt esmakordselt, kui laps on 18–24 kuud vana. Kogelemisega patsientidel on raskusi rääkimisega, mida iseloomustavad järgmised kaebused:
- Raskused sõnade, fraaside või lausete alustamisel
- Helide, silpide või sõnade kordamine, näiteks sõna "söö" ütlemine koos "ma-ma-ma-eat"
- Sõna või hääliku laiendus lauses, nt sõna "jook" nimetamine sõnaga "emmmmmm-joomine"
- Rääkimisel tekib paus
- Täiendavate helide, näiteks "um" või "aaa" esinemine kõne pausides
- Pinge või jäikus näos ja ülakehas sõna lausumisel
- Ärevustunne enne rääkimist
Lisaks ülaltoodud kaebustele põhjustab kogelemine ka füüsilisi nähte ja sümptomeid:
- Värisevad huuled või lõualuu
- Liigne silmade pilgutamine
- Käed tõmbuvad sageli kokku
- Näolihased tõmblevad
- Jäik nägu
Kogelemise sümptomid võivad süveneda, kui kannatanu tunneb end väsinuna, stressis, kiirustab või on millegi pärast isegi liiga põnevil. Kogelemine ei pruugi aga ilmneda, kui kannatanu laulab või räägib iseendaga.
Millal arsti juurde minna
2–6-aastastel lastel esinev kogelemine on normaalne seisund. See on märk sellest, et laps õpib rääkima ja paraneb koos vanusega. Aga kui see kestab kaua, vajab kogelev laps ravi.
Pöörduge kohe arsti poole, kui märkate, et teie lapsega on midagi teisiti, näiteks:
- Kogelemine kestab üle 6 kuu või kestab kuni lapse 5-aastaseks saamiseni.
- Kogelemine esineb koos teiste kõnehäiretega, näiteks kõne hilinemisega.
- Kogelemisega kaasneb lihaspinge või tundub, et lapsel on raskusi rääkimisega.
- Lastel on raske suhelda või suhelda teiste inimestega koolis või naabruses.
- Lapsel on emotsionaalsed häired või ärevus, näiteks ta kardab või väldib olukordi, kus ta peab rääkima.
- Lapsel on raskusi kõigi sõnade hääldamisega.
Kogelemise diagnoosimine
Kogelemise diagnoosimisel esitab arst patsiendi vanematele ja vastab küsimustele lapse ja perekonna haigusloo ning lapse sotsiaalse suhtluse kohta sõpradega. Lisaks viib arst või kõne- ja keeleterapeut läbi patsiendi vaatlusi, mis hõlmavad järgmist:
- Lapse vanus
- Kogelemise sümptomite varane ilmnemine
- Sümptomite kestus
- Lapse käitumine
Arst küsib ka kaebusi laste või vanemate igapäevatoimingutes kogetud kogelemise kohta. Lapsega vesteldes hindab arst ka teie lapse kogelemist ja keeleoskust.
Kogelemise ravi
Tavaliselt kaob kogelemine lastel, kui lapse sõnavara ja kõnevõime suurenevad. Seevastu täiskasvanueas püsivat kogelemist on üldiselt raske ravida. Siiski on mitmeid ravimeetodeid, mis võivad aidata haigetel oma kogelemist kontrollida.
Kogelemise ravi võib olenevalt patsiendi vanusest või tervislikust seisundist olla erinev. Selle teraapia eesmärk on arendada patsiendi oskusi, näiteks:
- Parandage rääkimise sujuvust
- Arendada tõhusat suhtlust
- Parandage suutlikkust suhelda paljude inimestega koolis, tööl või muus sotsiaalses keskkonnas
Järgmised on mõned ravitüübid, mida saab kogelemise raviks teha:
Kõneteraapia
Selle teraapia eesmärk on vähendada kõnehäireid ja suurendada patsiendi enesekindlust. Kõneteraapia keskendub rääkimise ajal kogelemise sümptomite kontrollimisele.
Logoteraapia ajal juhendatakse patsiente kogelemise esinemist minimeerima, rääkides aeglasemalt, kontrollides kõne ajal hingamist ja mõistma, millal kogelemine tekib. See teraapia võib õpetada patsiente ka suhtlemisel sageli tekkiva ärevusega toime tulema.
Elektroonikaseadmete kasutamine
Patsiendid saavad kasutada spetsiaalset varustust, mis võib aidata sujuvust parandada. Üks vahend, mida sageli kasutatakse kogelemise sümptomite kontrolli all hoidmiseks, on DAF või hiline kuuldav tagasiside.
See tööriist salvestab patsiendi kõne ja esitab selle kohe patsiendile aeglasemalt. Sellest seadmest salvestust kuulates aitab patsient rääkida aeglasemalt ja selgemalt.
Kognitiivne käitumuslik teraapia
Kognitiivse käitumisteraapia eesmärk on aidata muuta mõttemustreid, mis võivad kogelemist hullemaks muuta. Lisaks võib see meetod aidata patsientidel maandada stressi, ärevust, depressiooni ja ebakindlust, mis võivad põhjustada kogelemist.
Teiste inimeste kaasamine
Kogelemise ohjeldamise protsessis on väga suur mõju teiste inimeste kaasamisele. Kogelevate inimestega hea suhtlemise mõistmine võib aidata nende seisundit parandada. Mõned asjad, mida saab kogelevate inimestega tõhusaks suhtlemiseks teha, on järgmised:
- Kuulake, mida patsiendil öelda on. Looge rääkimise ajal patsiendiga loomulik silmside.
- Vältige sõnade lõpetamist, mida patsient soovib edasi anda. Laske patsiendil oma lause lõpetada.
- Valige vestlemiseks vaikne ja mugav koht. Vajadusel leppige kokku hetk, mil patsiendil on suur huvi millestki rääkida.
- Vältige negatiivset reageerimist, kui kogelemine kordub. Tehke parandused õrnalt ja kiidake patsienti, kui ta oma mõtte ladusalt edasi annab.
Haigega rääkides soovitatakse teisel rääkida aeglaselt. Seda seetõttu, et kogelevad inimesed järgivad alateadlikult teise inimese kõne kiirust.
Kui teine inimene räägib aeglaselt, räägib ka see, kes kokutab, aeglaselt, et ta saaks oma mõtet ladusamalt edasi anda.
Kogelemise tüsistused
Puuduvad tõendid selle kohta, et kogelemine võib põhjustada tüsistusi muude haiguste kujul. Selle seisundi tõttu sageli esinevad tüsistused on:
- Häired teistega suhtlemisel
- Sotsiaalne foobia
- Kalduvus vältida tegevusi, mis hõlmavad rääkimist
- Rolli kaotamine koolis, tööl ja elukohas
- Kiusamine või kiusamine teistelt inimestelt
- Madal enesekindlus
Kogelemise ennetamine
Kogelemist ei saa vältida. Kui aga teie lapsel või teil on mingeid sümptomeid või tegureid, mis suurendavad teie kogelemise riski, pöörduge niipea kui võimalik arsti poole. Kui kogelemine avastatakse varakult ja kohest ravi alustatakse, saab haiguse progresseerumist aeglustada ja tüsistusi ära hoida.
