Hüpogonadism on seisund, kui Sugunäärmed ei tooda piisavalt hormoone. See seisund võib põhjustada mitmesuguseid häireid, nagu impotentsus meestel ja menstruaaltsükli häired naistel.
Meeste sugunäärmeteks on munandid, naiste sugunäärmeteks aga munasarjad. Need näärmed vastutavad hormoonide tootmise eest, mis reguleerivad seksuaalomadusi, näiteks munandite arengut meestel ja rindade kasvu naistel.
See hormoon reguleerib ka meeste sperma tootmist, samuti munarakkude tootmist ja naiste menstruaaltsüklit. Vähe sellest, suguhormoonid mängivad rolli ka paljudes teiste kehaorganite, sealhulgas südame ja aju funktsioonides.
Hüpogonadism võib tekkida seksuaalsete näärmete kahjustuse või teatud haiguste tõttu. See seisund ei põhjusta mitte ainult seksuaalfunktsiooni häireid, vaid võib mõjutada ka üldist füüsilist seisundit.
Hüpogonadismi põhjused ja tüübid
Põhjuse põhjal jaguneb hüpogonadism esmaseks ja sekundaarseks. Primaarne hüpogonadism on seisund, mille korral sugunäärmed on kahjustatud, mistõttu nad ei suuda toota piisavalt suguhormoone.
Mõned asjad, mis võivad põhjustada primaarset hüpogonadismi, on järgmised:
- Autoimmuunhaigused, nt Addisoni tõbi
- Geneetilised häired, nt Klinefelteri sündroom, Turneri sündroom või Kallmani sündroom
- Neeruhäired
- Südameprobleemid
- Raske infektsioon
- Munandite vigastus
- Hemokromatoos või kõrge vere rauasisaldus
- Krüptorhism või laskumata munandid
- Kiiritusravi või keemiaravi kõrvaltoimed vähiravis
- Suguelundite operatsioon
Samal ajal tekib sekundaarne hüpogonadism aju näärmete, nimelt hüpofüüsi (hüpofüüsi) ja hüpotalamuse näärmete kahjustuse tõttu, mis vastutavad signaalide saatmise eest seksuaalnäärmetele hormoonide tootmiseks. Sekundaarse hüpogonadismi põhjuseks võivad olla järgmised seisundid:
- Hüpofüüsi või hüpotalamuse vigastus või kasvaja
- Geneetilised häired, näiteks Kallmanni sündroom
- Infektsioonid, sealhulgas HIV/AIDS-nakkus
- Kiirgus kokkupuude peaga
- Rasvumine
- ajuoperatsioon
- Toitumisalane puudujääk, näiteks anorexia nervosa tõttu
- Drastiline kaalulangus
- Kortikosteroidide või opioidide pikaajaline kasutamine
- Põletikku põhjustavad haigused, nagu tuberkuloos, sarkoidoos või histiotsütoos
Hüpogonadismi sümptomid
Hüpogonadismi sümptomid võivad varieeruda, olenevalt haige soost ja vanusest. Siin on selgitus:
Mehed enne puberteeti
Kui hüpogonadism on esinenud lapsepõlvest saadik, näiteks geneetilise häire tõttu, võivad ilmneda järgmised sümptomid:
- Peenise ja munandite aeglane või ebanormaalne kasv (mitmetähenduslikud suguelundid)
- Suurenenud rinnad (günekomastia)
- Käed ja jalad tunduvad pikemad kui keha
- Kõhn ja väike kehahoiak
- Hääl läheb puberteedieas hilisõhtul valjemaks või ei muutu üldse
Mehed pärast puberteeti
Kui hüpogonadism tekib pärast puberteeti, võivad sümptomid hõlmata järgmist:
- Keha väsib kergesti
- Keskendumisraskused
- Lihasmassi kaotus
- Seksuaalse soovi kaotus
- Impotentsus
- Vähenenud karvad näol ja kehal
Tüdrukud enne puberteeti
Hüpogonadism võib prepuberteedieas naistel põhjustada järgmisi sümptomeid:
- Rinnad kasvavad aeglaselt või ei kasva üldse
- Vähem karvakasvu häbemel
- Primaarne amenorröa või hilinenud esimene menstruatsioon (>14 aastat)
Naised pärast puberteeti
Kui hüpogonadism esineb naisel, kes on läbinud puberteedi, võivad sümptomid hõlmata järgmist:
- Menstruatsioon muutub harvaks (oligomenorröa) või ei toimu üldse enam kui 3 kuud
- Vähenenud soov ja tuju tegevusi läbi viia
- Keha tundub kuum
- Süda pekslemas
- Kuiv kiisu
- Vähenenud seksuaalne soov
- Paks valge eritis rinnast
Millal arsti juurde minna
Kui teil tekivad ülalmainitud hüpogonadismi sümptomid, on soovitatav konsulteerida arstiga. Mida varem hüpoginadism avastatakse ja ravitakse, seda suurem on ravivõimalus.
Hüpogonadism võib vanemalt lapsele edasi anda. Seega, kui pereliige on põdenud hüpogonadismi või muid haigusi, mis võivad hüpogonadismi põhjustada, tuleks seda asja pediaatriga arutada, et lapse suguhormoonide seisundit saaks varakult jälgida.
Hüpogonadismi diagnoosimine
Hüpogonadismi diagnoosimine algab küsimuste esitamisega sümptomite, haigusloo ja kasutatavate ravimite kohta. Arst viib läbi ka füüsilise läbivaatuse, uurides suguelundite seisundit, juuste kasvumustreid ja lihasmassi.
Täpse diagnoosi saamiseks teeb arst ka hormoonanalüüse, näiteks:
- Ülevaatus folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH), mida toodab hüpofüüs
- Testosterooni taseme määramine meespatsientidel
- Östrogeenihormooni taseme uurimine naispatsientidel
Hormoonide kontrolli tehakse tavaliselt hommikul enne kella 10, kui testosterooni ja östrogeeni tase tõuseb.
Lisaks hormoonanalüüsidele võib arst hüpogonadismi diagnoosimiseks teha ka järgmisi teste:
- Sperma uuring meespatsientidel
- Kontrollige raua ja trombotsüütide taset
- Kontrollige prolaktiini hormooni taset
- Kilpnäärme hormoonide kontroll
- Geneetiline test
Arstid võivad teha ka ultraheliuuringu, et teada saada, kas esineb probleeme munasarjadega (munasarjadega), nagu munasarjatsüstid ja polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS). Hüpofüüsi kasvaja tuvastamiseks võib teha ka CT-skanni või MRI.
Hüpogonadismi ravi
Hüpogonadismi ravi kohandatakse vastavalt patsiendi soole ja selle põhjusele.
Hüpogonadismi saab ravida, kui põhjuseks on ravitav seisund, näiteks rasvumine. Kui aga põhjuseks on ravimatu seisund, näiteks geneetiline häire, võib hüpogonadismist saada krooniline haigus, mis nõuab elukestvat ravi.
Olenevalt patsiendi soost on hüpogonadismi raviks võimalik kasutada järgmisi ravimeetodeid:
Hüpogonadismi ravi meestel
Meespatsientidel ravitakse hüpogonadismi tavaliselt hormooni testosterooni vaeguse katmiseks testosterooni asendusravi kaudu.testosterooni asendusravi; TRT). TRT tehakse kunstliku testosterooni manustamisega, mida võib anda järgmisel kujul:
- GeelGeeli võib kanda õlavartele, õlgadele, reitele või kaenlaalustele. Kui patsient läheb vanni, veenduge, et geel oleks imendunud.
- SüstidaTestosterooni süste võib olenevalt preparaadist teha kodus või arsti juures. Tavaliselt tehakse süste iga 2-3 nädala järel.
- TahvelarvutiTRT tabletid panevad testosterooni lümfisüsteemi imenduma.
- KoyoPlaastrit võib asetada igal õhtul reiele, kõhule või seljale.
- KummipastaIgemeplaaster on tableti kujuga, kuid te ei tohiks seda hammustada ega alla neelata. Plaastrit kasutatakse igemete ülaosas, igemete ja huulte vahel ning seda tuleb vahetada iga 12 tunni järel.
- Nina geelErinevalt eelmisest geelist sisestatakse see geel ninasõõrmetesse. Geeli kantakse 2 korda igasse ninasõõrmesse, teostatakse 3 korda päevas.
- Testosterooni implantaadidTestosterooni implantaadid sisestatakse nahka kirurgiliselt iga 3–6 kuu tagant.
Oluline on meeles pidada, et TRT saavad patsiendid peaksid regulaarselt oma arsti juures kontrollis käima. Põhjus on selles, et see ravi võib vallandada mitmesuguseid riske, näiteks: Uneapnoe, rindade suurenemine, eesnäärme suurenemine, sperma tootmise vähenemine, verehüüvete moodustumine ja südameinfarkt.
Hüpogonadismi ravi naistel
Naispatsientide hüpogonadismi ravitakse tavaliselt östrogeeni asendusraviga pillide või plaastrite kujul. Arstid võivad naistele vähenenud sugutungi raviks pakkuda ka väikeses annuses testosterooniravi koos hormooni dehüdroepiandrosterooniga (DHEA).
Naistele, kellel on menstruaaltsükli häired või kellel on raskusi rasestumisega, teeb arst hormoonsüste kooriongonadotropiin (hCG) või ovulatsiooni esilekutsumiseks hormooni FSH sisaldavad pillid.
Hüpogonadismi tüsistused
Õigesti ravimata hüpogonadism võib põhjustada mitmeid tüsistusi, näiteks:
- Varajane menopaus
- Viljatu
- Osteoporoos
- Ärevushäire või depressioon
- Südamehaigus
- Häiritud suhe partneriga
Hüpogonadismi ennetamine
Geneetilisest häiretest põhjustatud hüpogonadismi ei saa ära hoida. Mõningaid hüpogonadismi põhjuseid, nagu alatoitumus, infektsioonid ja rasvumine, saab aga ennetada usinalt treenides, tervislikku eluviisi ja toitumist järgides ning ideaalset kehakaalu hoides.
